Saksa Kevad 2012 ajaleht

  • Published on
    07-Mar-2016

  • View
    233

  • Download
    8

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Festival Saksa Kevad 2012. Tallinn, Tartu, Prnu. www.saksakevad.ee

Transcript

<ul><li><p>TEAT</p><p>ER</p><p>MUUS</p><p>IKA</p><p>KK</p><p>NITU</p><p>SED</p><p>LOOM</p><p>EMAJA</p><p>NDUS</p><p>HARID</p><p>US</p><p>lk. 3</p><p>KULT</p><p>UUR</p><p>lk. 4</p><p>-5</p><p>KONV</p><p>EREN</p><p>TSID</p><p>KIRJAN</p><p>DUS</p><p>TASUTA</p></li><li><p>lpuks on see aeg kes: talv taandub ja Saksa kevad tuleb taas. Oleme Teile ndseks juba kolmandat korda pneva ja vaheldusrikka programmi ette valmistanud, millega soovime luua meeleolukat kevadetunnet. </p><p>Eesti ja Saksamaa vahelised suhted phinevad pikal hisel ajalool, mille jooksul arenesid lhedased kultuurilised, majanduslikud, poliitilised ja isiklikud suh-ted. Eesti taasiseseisvumisest alates on need sidemed veelgi tihenenud. Tna oleme me teineteise jaoks usaldusvrsed partnerid paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides, meie mlema riigi sprust on eriliselt tugevdanud koost NATOs ja ELis. </p><p>Saksa kevadega soovime me Teile esitleda kaasaegset Saksa hiskonda, kul-tuuri ja majandust. Kutsume Teid osa vtma kontsertidest, nitustest ja konve-rentsidest ja paljust muust, et avastada enda jaoks Saksamaa uuenduslik, noor ja loominguline klg. Olen veendunud, et pakume ka sel aastal igale maitsele midagi huvitavat. Selle vljaande jrgnevatel leheklgedel leiate Te isuratajaid erinevate rituste kohta, samuti lisateavet Saksamaa ja Saksa organisatsioonide kohta. Kutsun Teid samuti tutvuma meie veebilehega www.saksakevad.ee, et enda jaoks see ige pakkumine leida. Nautige koos meiega Saksa kevadet Eestis! </p><p>Soovin Teile sealjuures palju rmu ja kevade nautimist!</p><p>HEAD LUGEJAD, KALLID SAKSAMAA SbRAD!</p><p>Christian Matthias SchlagaSaksamaa Liitvabariigi suursaadik Eestis</p><p>EESSNA2 SAKSA KEVAD 2012</p><p>SPONSORID:PARTNERID: SBRAD:SBRAD:KORRALDAJAD:</p><p>Festival Saksa kevad 2012 pakub Teile vimaluse Eestis tervelt kuu aja jooksul Saksamaad avastada. Kevadel virgub nii mnigi talveunest, koos ter-momeetri elavhbedasambaga tuseb ka motivatsioon ja uudishimu millegi uue vastu. Seda vrsket energiat soovi-me me kasutada ja Teie trkavat huvi Saksamaa vastu itsema panna! </p><p>Saksa kevad sai alguse Saksa Kultuurikevadest, mida 2008. aastal korraldas Goethe Instituut Tallinnas. Ndseks on festival tublisti kasvanud ja esitleb kultuuri krval ka teisi huvita-vaid teemasid majandusest, hiskonnast ja haridusest. Saksa saatkond ja Goethe Instituut teevad festivali ettevalmistami-sel vga tihedat koostd ja neid toeta-vad paljud uued ning vanad partnerid. heskoos soovime me elda, et Saksa-maal on lisaks vorstikestele ja Wagnerile veel palju muudki pakkuda.Loomingu-lisus ja uuenduslikkus, noor kultuur ja dnaamilisus need pole alati esimesed misted, mis paljudele seoses Saksamaa-ga meelde tulevad. Saksa kevad tahab Teid aga vastupidises veenda. Selle aasta festivali moto on Loomemajandus, </p><p>esitledes ttubasid jtkusuutlikust moest ja disainist kui innovatsiooni- ja majandusfaktoritest, samuti ootavad Teid elektroonilise muusika kontserdid ja kaasaegne fotokunst. Selle kevade uus vrse on Caf D, mille seame sisse Solarise keskuse Apollo raamatupoe Kehrwiederi kohvikus. heks ndalaks saab sellest keskne Saksa kevade kohtumispaik, kus saab saksa originaal-retseptide jrgi tehtud koogitki krvale erinevaid ritusi nautida olgu selleks siis ettelugemine, kontsert, fi lm vi saksa keele tutvumiskursus. Caf D-st leiate Te lisaks materjali ja kontaktisikud, kes annavad Teile teavet Saksamaa ja saksa teemade kohta. Vestelge teiste Saksamaa spradega meeldivad hkkonnas ja jagage meiega enda kogemusi. Selles erilehes leiate Te infot Saksa kevade rituste kohta, samuti artikleid Saksamaa kohta laiemas mttes. Kui mni teema Teile erilist huvi pakub ja Te selle kohta rohkem teada soovite, siis oleme iga teema kohta ra toonud ka vastavad kontaktaadressid. </p></li><li><p>Arvan, et vlisriiki minnakse ppima ikka lootusega ppida endale huvitavat eriala vga heal tasemel ning koduriigist erinevas vtmes. Lisaks pnevale ppe-tle muutis minu kogemuse Konstanzis eriliseks see, et elasin hika asemel WGs (hiskorteris, toim.) koos sakslastest kor-terikaaslastega. Samuti ttasin pingute rahastamiseks likoolis ja hes kenas koh-vikus. Tnu sellele oli minu suhtluskesk-kond valdavalt saksakeelne. Alles nd sellele tagasi meldes tunnen, et see andis mulle vga erilise kogemuse, olen tnu-lik nende spruste eest, mis siis tekkisid ning vimaluse eest mista saksa keelt ja kultuuri. </p><p>Klvi Noor, lbis aastatel 20062008 Konstanzi likoolis vrdleva poliitika ja poliitikaanalsi magistrantuuri.</p><p>Saksamaa on loonud ka vlismaalas-tele suureprased vimalused pingute toetamiseks. Erinevad sihtasutused paku-vad stipendiume ja kui vhegi paberite titmisega vaeva nha ning kandideeri-da, pole pingute ajal tarvis majandusliku poole prast ldse muretseda. Krghari-dus on ldiselt tasuta, elamiskulud on sarnased Eestiga.</p><p>Inga Hglund, Saksa parlamendi stipendiaat 2010, praegu pib Deutsche Welle akadeemia ajakirjandus magistrantuuris Bonnis. </p><p>Kust leida raha? www.daad.de </p><p>toetusvimalused kigi erialade lipilastele ja teaduskraadi omandanuile koos otsingumootoriga sobiva stipendiumivimaluse leidmiseks.</p><p> Vlistudengitele pakuvad stipendiumeid ka Saksa parlamendierakondade sihtasu-tused, kui ppe- vi uurimissuund kattub sihtasutuse enda prioriteetidega. Vt. www.bundestag.de mrksna alt Politische Stiftungen.</p><p> www.bundestag.de, mrksna IPSSaksa parlamendi rahvusvaheline stipendiumiprogramm riigi- ja demokraa-tiahuvilistele noortele (5 kuud praktikat Saksa parlamendis ja ppimine Berliini likoolides).</p><p> www.bosch-stiftung.deRobert Boschi fond toetab ppe- ja teadustd ja pakub kursuseid ka ajakirjanikele (www.medien-mittler.de).</p><p> www.copernicus-stipendium.detudengite initsiatiiv toetab igal semestril umbes 15 Kesk- ja Ida-Euroopa lipilast.</p><p>Kuidas alustada? www.daad.de </p><p>ldinfo kigest, mis seotud pingutega; www.hochschulkompass.de </p><p>otsingumootor ppesuundade, krg-koolide, aadresside ja muu leidmiseks;</p><p> www.studienwahl.de levaade erialadest;</p><p> www.inobis.de kandideerimisabi ja teave pingu-ssteemis orienteerumiseks; </p><p> www.global-assess.rwth-aachen.de valik nuandeid tehnikaerialade huvilistele;</p><p> www.uni-assist.de dokumentide kontroll ja kandideerimine mitmesse likooli.</p><p>duaalne kutseppe-SSTEEM SAKSAMAALAlternatiiviks krgharidusele saavad eestlased Saksamaal lbida ka kutseppe (niinimetatud duaalne ssteem), mis hendab praktilist pet ja teoreetilist koolitamist. Selleks slmitakse leping he kindla ettevttega, kes koolitab kut-sepilast praktilises telus ja maksab talle selle eest ka ttasu. Selle krvalt tiendab pilane oma teadmisi teoreeti-listes valdkondades kutsekoolis (raama-tupidamine, tehnilised ained jne.). See mudel annab kindla eelise tturul ja on ks Saksa majanduse tugevuse aluseid, millega petatakse vlja arenguvimeli-sed ja laiemat pilti ngevad spetsialistid.Infot Saksa erialase vljappe kohta leiab veebilehelt www.arbeitsagentur.de mrksna alt Ausbildung ja lisaks spetsiaalselt noortele suunatud veebile-helt www.ich-bin-gut.de.</p><p>Saksa keele thtsus pole Eesti jaoks mitte kahanemas, vaid kasvamas. Selle oskamine on vtmeks nii Euroopa ajaloo, meie endi kultuuri kui ka tna-peva majandusmaailma mistmisel. </p><p>Saksa keel on osutunud mulle olu-liseks kapitaliks nii smboolses kui ot-seses thenduses, on elnud ks Eesti kuulsamaid tlkijaid Mati Sirkel, kes on eesti keelde pannud niteks Franz Kafka ja Gnther Grassi loomingut. Kui tipptl-ked juhatavad meid saksa keele kultuuri-tippude juurde, siis kasu selle oskamisest tunnevad kik eriti ilmselt need, kellele saksa keel on olulisi uksi avanud. Koolis raskena tundunud keelest on hiljem ha enam ja enam kasu. Eestiski on ELiga liitumise jrel saksa keele vrtust taas mistma hakatud. </p><p>Saksa keel on meie jaoks loomulik sajandite eest thendaski just see keel kultuuri ja haridust.Saksa keele ja kul-</p><p>tuuriga tekkis meil aegade jooksul tihe side. Miks seda mitte tnuga teadvusta-da ja sellest mnu tunda? Mihkel Mutt (Postimees, 16.03.2012). </p><p>Saksa keele ja kultuuriga on seotud kik Eestis elavad inimesed kui mitte muul moel, siis seelbi, kuidas mjutab meid Euroopa Liidu kaudu Saksamaa arvamus vi lbi koduste saksaprase arhitektuu-riga ajalooliste tnavate. Saksamaal on traditsioonidega teadus-kultuur, kuid ka Euroopa suurim siseturg, kuhu ihaldavad psu paljud ettevtjad. Eelise seal tta-miseks annab keeleoskus saksa keelega avanevad tturul uksed tlketst klien-diteeninduseni vi ka juhikohani mnes Eestis tegutsevas Saksa ettevttes. </p><p>Eestlaste vrkeeleoskus on Euroopas keskmisest parem Eurobarameetri ksit-luse kohaselt oskab vhemalt 58 protsenti meie elanikkonnast kaht vi enamat vr-keelt. Seega tasub saksa keelt ppida ka siis, kui kaks vrkeelt juba omandatud, kartmata vi tundmata, et sellega jdakse millestki ilma. he keele svaoskus aitab ka teiste keelte omandamist. Seejuures ei pea esimene vrkeel olema tingimata inglise keel. Uuringud on nidanud, et kui laps pib esimese vrkeelena mnda muud keelt peale inglise keele, siis suure tenosusega rgib ta keskkooli lpeta-des kahte vrkeelt kesktasemel. Alusta-des aga vrkeele ppimist inglise keelest, ei juta sageli teise keelega nii kaugele. </p><p>tipplikoolid, kultuur, erialane vljape - SAKSAMAA OOTAb</p><p>HARIDUS WWW.SAKSAKEVAD.EE 3</p><p>SAKSA KEEL TEEJUHT GOETHEST SIEMENSINI</p><p>ppimisvimalused ja erialavalik on tes-ti esmapilgul nii laiad, et vivad pea p-ritama panna. Kogu Saksamaal on kokku peaaegu 400 erinevat krg- ja erialast hari-dust pakkuvat ppeasutust. le 13 000 eri-neva ppekava vimaldavad peaaegu iga vimalikku spetsialiseerumist. pingute alustajal on valida le 5000 bakalaureuse ppekava vahel, magistrippes on umbes 4000 vimalust. Lisaks saksakeelsetele on Saksamaal le 700 rahvusvahelise baka-laureuse-, magistri- ja doktoriprogrammi, kus ppekeeleks on inglise vi mni muu vrkeel prantsuse ja hispaania keel niteks. Meeles tasub pidada, et vrrel-des maailmas hinnatud eralikoolidega niteks USAs vi hendkuningriigis, on Saksamaa haridus palju kttesaadavam ja ppimine likoolides ldiselt tasuta, sealsete ppekavade Euroopa-kesksus aga meile tihtipeale lhedasem ja tulevikuks tarvilikum. </p><p>Miks ppida Saksamaal?</p><p>SAKSA KEEL LASTEAIASJrjest enam rgitakse varajasest vr-keeleppest ja sellega kaasnevatest eelis-test. Goethe Instituut Eestis paneb suurt rhku varajasele vrkeele ppele. 2007. aastal alustati projektiga Saksa keel lasteaias, mil kolme Harjumaa lasteaia lapsed ppisid kaheksa kuu jooksul lbi laulude, mngude ja liikumise saksa keelt. 2012. aasta alguseks on saksa keelt petavate lasteaedade arv mit-mekordselt kasvanud ja lisandunud on kolm kooli, kus saksa keelt pivad 1. ja 2. klassi pilased. Goethe Instituudi ko-dulehelt (www.goethe.de/tallinn) leiab mrksna alt Varajane vrkeelepe pnevaid artikleid varajase vrkeele ppimise ja petamise kohta, koolitusin-fot, kasulikke materjale nii petajale kui ka lapsevanemale ning muud pnevat tasuta allalaadimiseks.</p></li><li><p>Saksa moelooja Magdalena Schaffrin on phendunud keskkonnasbrali-kule sstlikule ja ajatule moele. Sel kevadel tuleb ta taas Eestisse sst-liku disaini phimtteid ja saksa disainereid tutvustama.</p><p>Esmapilgul on moe ja sstlikkuse vahel suur kontrast, kuid vaadates l-hemalt moe rolli maailmas, ei olegi nad ksteisest sugugi vga kaugel, rgib Berliinis moeteadust ppinud ja keskkon-nasbraliku ja sstliku moe eestkneleja Schaffrin. Mood on pnev nhtus, mis juab vga kiirelt paljude inimesteni, v-tab kiirelt omaks trende, peegeldab muu-tusi ja suhtleb hiskonnaga, arvab ta.</p><p>Keskkonnasbralik ehk roheline mood ongi tema snul samuti hiskonna vr-tuste muutumise peegeldus. Liikumine on hiskonnas alanud, paljud tunnevad, et tarbimisele orienteeritud maailm ei pruugi olla lahendus ega anna elule suurt mtet, tleb ta. </p><p>Schaffrini jaoks on sstlikul mttevii-sil ja moel kolm thtsamat aspekti: kva-liteet, heaolu puhtast sdametunnistu-sest ja endale hea tegemine. Niteks, kui toode on halva kvaliteediga, siis ei saa see olla sstlik, sest ei pea kaua vastu. Samamoodi annab n heade toodete tarbimine sulle parema enesetunde ning koloogilised tooted on tavaliselt tervis-likumad, sest materjalide valikul ja val-mistamisel on vlditud kahjulikke aineid.</p><p>Saksamaal on koloogilisel moel pikk ajalugu paljud disainerid alustasid sel-lega juba 1970.1980. aastatel ja aitasid palju kaasa sellele, et praeguseks on vlja ttatud vajalikud standardid ning sertifi -kaadid. Nende eelneva tta ei saaks me niteks klastada tekstiilimessi ja ksida kosertifi kaadiga materjale. See teeb uue-le disainerite plvkonnale kik palju liht-samaks, tleb Schaffrin. Schaffrini 2009. aastal asutatud rohelise mtteviisiga di-sainereid tutvustavas GREENshowroomis, </p><p>mis viib sstlikku disaini maailma moe-pealinnadesse, on esindatud ka eestlaste looming niteks lbi vastutustundlikule ja keskkonnateadlikule phendunud Reet Ausi tde, kelle loomingut peab Schaffrin vga pnevaks. </p><p>Saksa kevade festivali ajal tuleb Schaff-rin taas Eestisse. Nimelt korraldab Goethe Instituut koosts Eesti Disainikeskuse ning hendusega Loov Eesti Iida galeriis sstlike ideede ja nende kasutusviiside tutvustamiseks keskkonnasbraliku ja sstliku disaini rituse Disain, loomuli-kult! mood ja mnda Eestist ning Saksa-maalt. Kuraatoriteks on Magdalena Schaff-rin Saksamaalt ning Maarja Tali Eestist. </p><p>Selle raames toimuval disainimgil esitletakse tuntud Saksa kaubamrke, nagu Alma&amp;Lovis (mood), Alina Sc-hrfeld (kotid, kingad), Anne Gorke (mood), EKN Footwear (jalatsid), Isabell de Hillerin (mood), Sey Jeans (mood), the rooters (mood, kotid, aksessuaarid).</p><p>Eesti disaineritest on esindatud Bir-git Skolimowski (ehted), Maarja Naan (meeste aksessuaarid), Annike Laigo (padjad), Mare Kelpman (tekstiilid, ri-vad), Erkki Engso (nahkesemed, kingad), Karl Annus (prillid). </p><p>MAGDALENA SCHAffRINSndinud Stuttgartis, les kasvanud Konstanzis. Lpetas 2005. aastal Berliini Kunsti-likooli (Universitt der Knste Berlin). Kasutab koloogilisi ja kauakest-vaid materjale, et luua ajatuid kvaliteet-seid rivaid. Allikas: www.magdalenaschaffrin.com </p><p>TULEVIKUMOOD ON ILUS, KVALITEETNE &amp;LOODUSSbRALIKpop-up shop &amp; seminarIida galeriis (Suur-Karja 2) aset leidev disainimk ehk pop-up shop kestab 4.-13. maini. 4. mail toimub samas galeriis seminar Jtkusuutlik disain: ideest eduka tooteni, kus esinevad nii saksa kui eesti disainerid. Seminari avab Magdalena Schaffrin, kes peab ettekande turundusest. </p><p>1.</p><p>2.</p><p>3.</p><p>4.</p><p>5.</p><p>6.</p><p>KULTUUR4 SAKSA KEVAD 2012</p><p>1. Isabell de Hellerin, 2. Alina Schrfeld, 3. Anne Gorke, 4. Birgit Skolimowski, 5. Karl Annus / foto:Laura Kallasvee, 6. the rooters</p></li><li><p>Nimelt vib 12. aprillist Tartu Kunsti-majas nha Saksa Kultuurikeskuse korral-datud nitust Kujutis/kujutlus. Vlja on pandud 10 vga erineva saksa kaasaegse fotokunstniku td: Laurenz Berges, Alb-recht Fuchs, Karin Geiger, Claus Goedic-ke, Uschi Huber, Matthias Koch, Wieb-ke Loeper, Nicola Meitzner, Peter Piller, Heidi Specker. Nitus on vga mahukas ja vtab enda alla kik Kunstimaja nitu-sesaalid koos monumentaalgaleriiga. Ni-tuse avajana on ise kohal ks kunstnikest, Claus Goedicke, kes korraldab fotograa-fi ahuvilistele ka proseminari 10. aprillil. 1966. aastal Klnis sndinud Goedicke on fotokunstiga tegelenud aastaid. Fotograa-fi at on ta ppinud Klnis ja Dsseldorfi s.</p><p>Claus Goedicke: Eesmrk oli eemaldu-da klassikast</p><p>Kas nituse vastuvtt on eri kultuuri-des olnud erinev?</p><p>Suur llatus on hoopis see, et kuigi ni-tus on kinud lbi nii palju erinevaid riike ja kultuure,...</p></li></ul>