Targu Talita erinimber Ehitus ja Remont (mai 2011)

  • Published on
    11-Mar-2016

  • View
    265

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Targu Talita erinimber Ehitus ja Remont (mai 2011)

Transcript

<ul><li><p>Maalehe nuandelisa Nr 20 19. mai 2011</p><p>SOOJUSPUMBAD:Milline on parim?Lk 311313</p><p>SISEKLIIMA:Mtle mugavustundeleLk 317318</p><p>VIIMISTLE SEINU:Vali iged tootedLk 320322</p><p>www.isover.ee</p><p>KL 33</p><p>SOOJUSTUSE KRGEIM KLASS</p><p>Uus ISOVER KL 33 on mineraalvilladest soojapidavaim. KL 33 isolatsioonivime on le 10% parem siiani kasutusel olevatest soojustusmaterjalidest. Ehitades uue ISOVER KL 33-ga sstad kttekuludelt kogu hoone eluea jooksul ning lisaks sellele sstad ka loodust!</p><p>soojapidavaimenergiasstlikturvalinekeskkonnasbralikkergesti ksiteldav</p></li><li><p>306 Ehitus &amp; Remont</p><p>Inimesed on rmsad, kui neil pole vaja muret tunda oma maja katuse prast. Siis saavad nad keskenduda asjadele, mis on neile palju olulisemad. Ja meie usume, et nii peabki olema.</p><p>Kerge osta, kerge paigaldada, kerge omada Ruukki teraskatused on loodud selleks, et koduomanike elu oleks murevaba.</p><p>Samal ajal kui Ruukki professionaalidpaigaldavad sinu videtud katust, veedadsina ndalalpu Ritzi hotellis Pariisis.Osale veebilehel www.ruukki.ee/kodu</p><p>Vida elu lihtsaim katuse renoveerimine!</p><p>Nii vhe vaeva katusegaTunne elust rmu Ruukki teraskatuse all</p></li><li><p>Narva mnt 11e, 10151 Tallinn, www.maaleht.eeToimetaja Kaja Prgi 661 3337 / Kujundus Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene LeivakVl jaand ja AS Maaleht / Trkk AS KroonpressLeheklgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2011Ilmub koos Maalehega</p><p>Kui sind pole siin...</p><p>Tna tahan rkida messidest. Ikka selles stiilis, et kus vanasti... Jah, vanasti olid suurematel ehitusmes-sidel vljas kik juhtivad ehitusfirmad. Oli tore uurida, mis sel aastal uudist igal firmal eraldi ja ehitusvallas ldse. Kui endal ostusoovi polnud, helistasid htul tuttavale, et kuule, hea messipak-kumine saadaval... Huvitav oli.</p><p>Viimasel ajal olen ha enam kuulnud leolevaid lausumisi, et meid teatakse niigi, ei hakka messiboksi peale raha ku-lutama. Aga ei ole nii! Minusuguse s-damesse rajab kindla peale tee kahtlu-seuss, kas see firma mitte pankroti poo-le liigu. Ja kindlasti pole ma ainuke us-sitaja. </p><p>Muidugi otsin messilt ka midagi eri-list ja huvitavat. Tnavuselt aiandus- ja sisustusmessilt leidsin uue ja vahva tegi-ja Veranda Club! Te vite ju elda, et ks vlikk ei pea olema nii ilus ja mo-biilne; et kartuleid vib koorida ka sst-rapsa all; et lke on ehedam kui kau-nilt kujundatud pliidiplaat jne. Aga ei kes tahab head ri ajada, pidagu mee-les, et ostuotsuseid teevad naised! Kel-lel paraku on natuke arenenum ilumeel ja mugavussoov kui meestel. Samuti ko-gemus, et ah, ma teen iga kell samasu-guse! on sama thi lubadus kui mis ta-hes valimisloosung. </p><p>Teisalt tundub messidel, et eksponen-did usuvad kogu Eestimaa elanikkonda elavat villas vi vhemalt aiaga majake-ses. Jalutage natuke meie nn magala-rajoonides, koputage mnele uksele ja mtke ra nende rdud! Ja kivitage siis teline tarvilike rduvidinate ts-tus! Alates rduprandate ja siseseinte </p><p>moodulitest kuni kik-sugu sisustuselemen-tideni. Ja juba mne aasta prast vin kigile rkida, kuidas teenisi-te oma esimese euromiljoni. Vi hoian saladust?</p><p>KAJA PRGI</p><p>moodulitest kuni kik-sugu sisustuselemen-tideni. Ja juba mne aasta prast vin kigile rkida, kuidas teenisi-te oma esimese euromiljoni. Vi </p><p>Vib testi juhtuda, et psihenduse loomiseks mandri ja Muhu saare vahel kulub veel mitu aastakmmet. </p><p>See teema tusis Eestis aktuaalseks tegelikult juba 1936. aastal, kuid pole konkreetset lahendust leidnud siiamaani. Silla ehitamise vimalus-te uurimiseks on moodustatud ko-misjone, konsulteeritud paljude v-lisriikide spetsialistidega.</p><p>Juba enne sajandivahetust val-mis Tallinna Tehnikalikooli profes-sori, Eesti tunnustatuima sillaspet-sialisti Valdek Kulbachi juhendami-sel silla ldskeem ning selle kesk-se osa, rippsilla katsetamiseks so-biv makett. Ndseks on emeriit-professor judnud seisukohale, et parim variant keskse sillaosa jaoks on kombineeritud ripp-vantsild (nn hbriidsild). </p><p> Silla valmimist on lubatud kll 2012., kll 2014. aastaks. Kuni 2007. aastal kuulutas tolleaegne majandusministeeriumi kantsler, et lhema kmne aasta jooksul psi-hendust ei tule. </p><p>Kuid millisena neb Valdek Kul-bach mandri ja Muhumaa psihen-duse loomise vimalusi praegu?</p><p>Ndsed sillamttedMinu seisukoht pole kahjuks vi nneks muutunud. Kuid kige pare-mini iseloomustab selle sillaga seo-tud olukorda jrgmine seik. </p><p>Viimati kisin Saaremaal sillatee-malisel kokkusaamisel 2005. aastal. </p><p>Esimest korda tulid sinna Taani sil-laehitusspetsialistid, kes on oma levinasildadega kuulsad kogu maailmas. Varem neid meie vaate-vljas millegiprast pole olnud. </p><p>Taanlased pole siiski ainukesed, kes suudavad vimsaid sildu ehita-da. Mul on olnud kontakte Ukrai-na suuremate ehitus- ja projektee-rimisfirmadega, keda ei tohiks pak-kumistest krvale jtta, kui see sild peaks kunagi ehitamisele tulema. </p><p>Arutelu oli tsine. Lppsnas tegi toonane majandusminister umbes jrgmise kokkuvtte: Nei-le, kes silda tahavad, tlen, et jlle on astutud samm edasi silla ehita-mise suunas. Aga need, kes silda ei taha, vivad kindlad olla, et ega see niipea ei tule.</p><p>Ma saan asjast vga hsti aru. Sild, kui lausa ei kaota, siis ka-handab praamiomanike sissetule-ku rmiselt vikeseks. Muide, mu hea kolleeg Ilmar Pihlak, praegune emeriitprofessor, kes tegeles liik-lusksimustega, uuris, kuidas ela-nikkond silla ehitamisse suhtub. le 70% saarlastest pidas seda va-jalikuks, umbes sama lekaalu-ga olid vastu tallinlased, kellel on Saaremaal suvilad. Eks nad kar-davad oma suvekodus suurt rahu kaotada.</p><p>Kahjuks pole kuigi palju noori aktiivseid insenere ja teadlasi, kes Saaremaa sillaga edasi lheksid. Oleks vaja veel uurida silla dnaa-mikat. Sellega on kll alustatud ja mingeid materjale leidub, kuid t pole lpule viidud. </p><p>Jrg lk 308</p><p>Ehitus &amp; Remont 307</p><p>Muhu silda oodates</p><p>Psihenduse kesksilla mudel katsetamisel.</p><p>VALDEK KULBACHI ARHIIV</p></li><li><p>Ehitus &amp; Remont308</p><p>Algus lk 307</p><p>Noored teadlased peaksid taotlema selle uurimist jtkamiseks teadus-fondi grandi. Ilma rahata pole vima-lik tsiselt tegutseda. Hea tahtmine vi fanatism on uurimistde eelduseks, kuid kulud tuleb ka katta. Mina otsus-tasin anda sillaehituse teema le noo-rematele 2009. aastal.</p><p>Silla asemel hoopis tunnel?Keskkonnakaitsjad lhevad mne koha pealt liiale, usub Valdek Kul-bach. Niteks on sillavastasesse kam-paaniasse llitatud lindude elu ja ter-vist ohustav faktor. Maailma koge-mused nitavad, et kui krgete silda-de kaablid on valgustatud, ei ohusta need lindusid mingil mral. Kui pole, </p><p>siis lbi lennanud lindudest piirdub hukkunute arv he-kahe protsendi-ga. Muudel phjustel kannatavad nad hoopis hullemini.</p><p>Veel on rgitud, et hljestele pi-davat olema ohtlik nii silla ehitamise aeg kui ka hiljem silla sambad. Olen kindel, et need loomad leiavad edale teisi vljapse. Ega meri kuskile kao. Tervet maailma ei saa niikuinii klaas-kappi suruda. Viimasel ajal ongi seo-ses sillaga pratud kige suuremat thelepanu keskkonnatingimustele. Selle taha on sillavastastel kindlasti ka kerge pugeda.</p><p>Emeriitprofessor usub, et vistlus-vimeline tunnel on kigele lisaks pal-ju kallim kui sild. Alguses pakutigi nii-suguseid variante, mis ei titnud va-jalikke liiklustingimusi. Pakkujad olid Norra firmad, kes tunneleid ehitasid ja </p><p>nad pdsid oma huvides hindasid alla suruda, minu arvates pettusega. </p><p>Peame arvestama, et mingil phju-sel peatuma sunnitud sidukid hakka-vad liiklust takistama. Et seda ei juh-tuks, tuleb rajada seisurada. Sillal on see ette nhtud, tunnelipakkumistes polnud. </p><p>Maailmas on teada palju kohu-tavaid tunnelinnetusi. Saaremaa-le veetakse vedelktuseid autodega, mis tunnelis on ohtlik. Ohtude vhen-damiseks tuleb teha suuri investeerin-guid. Lisaks on tunnel vimsate venti-latsioonissteemide tttu ekspluatat-sioonis kllalt kulukas. Tunnel rgib enda kasuks vaid lindude ja hljeste seisukohast, kuid kas see saab mra-vaks, ei oska elda.</p><p>IVO PILVE</p><p>VALDEK KULBACHI ARHIIV</p><p>Saaremaa psihenduse vimalik ldskeem.</p><p>Vimaliku silla digitaalkujutis.</p></li><li><p>Ehitus &amp; Remont 309</p><p>Eesti kinnisvaraturule on judnud maade ja majade hooaeg. Kogu Eesti kinnisvara ostu-mgite-hingute arv on vrreldes eelmise aasta sama perioodiga tusnud 3% ning ko-guvrtus kasvanud 52%.</p><p>Vrreldes 2010. aasta viimase kvar-taliga, on kinnisvaratehingute arv lan-genud 29%. See on paljuski seletatav sesoonsusega. Ajalugu on nidanud, et I kvartalis on vhem tehinguid. Teine phjus on eelmises kvartalis toimunud tehinguaktiivsuse tus tnu euro-ootu-sele. Samuti kardeti kinnisvarahindade tusu, mis siiski kohe ei kivitunud.</p><p>Maade ja majade kinnisvaraturg on hooajaline, kevaditi kasvab huvi ja ak-tiivsus kruntide, suvilate ja maamajade vastu. Prast jaanipeva, kui on ilusad ilmad, turg rahuneb, kuna paljud puh-kavad. Suve teiseks pooleks on taastu-nud tavaline ostu-mgi rtm. Talve saabudes vheneb huvi kruntide, suvi-late ja maamajade vastu suuresti: ras-ke on osta krunti, mis paksu lume all.</p><p>Harjumaa Tnavu kevadel on lisaks maade ja majade turule muutunud aktiivse-maks ka suvilaturg. Endiselt otsitakse head kinnisvara soodsa hinnaga.</p><p>Kevad on aktiviseerinud elamu-kruntide turu. Paraku prsib endiselt </p><p>tehinguid krediidiasutuste konser-vatiivne laenupoliitika, mille koha-selt ainult krundi tagatisel krundi ost-miseks ja maja ehituseks laenu eriti ei anta. </p><p>Jrg lk 310</p><p>Mgil maad ja majadUUs Maa</p><p>Maja Harjumaal Saue vallas.</p></li><li><p>310 Ehitus &amp; Remont</p><p>Algus lk 309</p><p>Olenevalt asukohast vib Nmmel saada keskmise suurusega krundi hin-naga 5196 ruutmeeter, Kakumel ja Haaberstis vahemikus 64128 /m. </p><p>Mhel on kruntide hinnad 38 58 /m, mujal Pirital veidi kallim: 64128 . Viimsis maksavad krundid 3248 /m ja merersete kruntide hinnatase jb Pirita kruntidega sa-masse suurusjrku.</p><p>ViljandiVanemate eramute hinnatase on keskmiselt 50 000 , uuematel 112 000 . Keskmine mgiperiood on 612 kuud. Pakkumiste arv psib sta-biilsena, enim pakutakse vanemat t-pi eramuid, pakkumishinnad on sar-nastel objektidel samas hinnaklassis.</p><p>Kige rohkem otsitakse optimaalse suurusega (ca 130 m) sobivas hinna-klassis (50 00070 000 ) ja heas kor-ras elamuid. Ostuaktiivsus nitab kvar-tali likes kerget tusutrendi, kuid nii viksel turul saame rkida siiski vaid 46 mgitehingust kuus. Klientide tunnetus turuhindade suhtes on rea-listlik. 2011. a II kvartaliks prognoosi-takse mdukat tehingute arvu tusu. Hinnataseme suuremat muutust ei ole tulemas.</p><p>Tehingute arv kasvab prognoosita-valt kiiremini kui keskmine m hind: tehingute arvu kasv ca 20%, hinna-tus ca 10%.</p><p>PrnuEramuturul otsitakse kige rohkem majakarpe hinnaklassis kuni 20 000 . Hinnatase vanematel eramutel Pr-nu linnas on alates 40 000 ning uue-matel alates 100 000 . Ridaelamud ja paarismajad on enam-vhem hes hin-naklassis: uuemad alates 80 000 ja vanemad 39 000 . Mgiperiood on 6 kuud kuni 1 aasta. Elamumaa pak-</p><p>kumishinnad on maakonnas alates 4 /m ja Prnu linnas alates 20 /m (hinnas kommunikatsioonid ning elekter).</p><p>SaaremaaEramute turul otsitakse normaalses korras, suure krundiga maju Kuressaa-re aedlinnas hinnaga kuni 95 000 . Eramute, ridaelamute ja paarisma-jade hinnatase on vahemikus 380 480 /m. Elamumaade hinnatase on vahemikus 1015 /m ning keskmi-ne mgiperiood 68 kuud, kuid sood-sam hind tagab ka kiire tehingu.</p><p>RakvereElamute pakkumine on viimasel ajal olnud stabiilne (pakkumiste arv sar-nane 2010. a IV kvartaliga, ca 55 ela-mute pakkumist). Mgis on rohkem vanemaid elamuid. Elamute pakkumi-ne letab jtkuvalt nudlust.</p><p>Rohkem otsitakse heas vi rahulda-vas seisukorras, hinnaklassis 30 00060 000 kuni 120 m suuruseid ela-muid. Vanemate elamute tehinguhin-nad jid I kvartalis Rakveres vahemik-ku 31 956 kuni 55 000 , uute elamu-tega Rakveres I kvartalis tehinguid ei tehtud. Haljala vallas tehti kaks tehin-gut uute/rekonstrueeritud elamutega, hinnad vastavalt 57 520 ja 83 085 .</p><p>JhviVanemate eramute hinnad jvad va-hemikku 30 00040 000 ning uuema-te majade hinnad 80 000100 000 . Maamajad on keskmiselt 3040% oda-vamad.</p><p>TartuEramute turul otsitakse kige rohkem maju hinnaga kuni 127 823 . Vanema-te eramute, ridaelamute ja paarismaja-de hinnad jvad vahemikku 63 012 95 867 , uuemate majade hinnad 21 432185 344 . Elamumaa hinna-tase on linna res 12 782 ning Tartu linnas 63 012 (vttes aluseks, et kesk-mine krunt linnas on ca 10001200 m ja linnast vljas ca 1500 m).</p><p>HaapsaluAasta alguses pole mgiks uusi era-muid kerkinud, kuid mgipakkumi-sed on vhenenud umbes 20 vrra. Majade hinnad on keskmiselt 50 000 200 000 , madalama hinna eest saab majakarbi ja krgema hinna eest suu-re ldpinnaga, kuid mitte uue eramu. Kuna paljud eramud on olnud juba aastaid mgis, siis 2011. aastal on mdud need, mille hinda on lange-tatud.</p><p>Maja mes peab arvestama v-hemalt neljakuulise mgiperioodi-ga. Ostjad otsivad vimalikult oda-vaid maju ja otsituimad on alla 50 000 euro maksvad eramud. Linnas ei os-teta elamumaid, kuna neid on pakku-da vhe ja hinnad kallid. Kevade saa-budes on huvi majade ostmise vastu suurenenud.</p><p>ANDRUS SOONSEIN</p><p>Uus Maa Kinnisvarabroo maade ja majade </p><p>osakonnajuht</p><p>Majade hinnad Tallinna linnaosades ja ViimsisPiirkond ja majatp HindViimsi ja Pirita vanemate suvilarajoonide eramud alates 115 000160 000 Viimsi ja Pirita uus maja 160 000260 000 Haabersti linnaosa vanem eramu 105 000160 000 Haabersti linnaosa uusehitis alates 150 000 Kristiine ja Nmme linnaosa renoveerimata vana maja 115 000150 000 Kristiine ja Nmme krghaljastusega krundil asuv vanem kivimaja 140 000160000 Kristiine ja Nmme linnaosa renoveeritud maja 192 000225000 Kristiine ja Nmme uued funkstiilis majad alates 288 000 </p><p>KINNISVARATURG</p><p>UUs Maa</p><p>Kinnistu Saaremaal Srve sres.</p></li><li><p>Ehitus &amp; Remont 311</p><p>Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.</p><p>aastat kogemust</p><p> Sanitaar- ja keskkonnatehnika Triistad ja ehitusseadmed Elektri- ja nrkvoolussteemid</p><p>www.feb.eee-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / </p><p>Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Pukini 5RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17 </p><p>PRNU: Lina 22</p><p>Hansgrohe duidHansgrohe pakub vga laias valikus due alates lihtsast ksiduist kuni mitmefunktsioonaalsete duissteemideni. Hansgrohe EcoSmart duide perekond on vga lai ja pakub lahenduse igale maitsele. Hansgrohe duid on varustatud katlakivi vastase QuickClean tehnoloogiaga.</p><p>Juubeliaasta puhul pakume mais kiki </p><p>Hansgrohe tooteid vhemalt soodsamalt.</p><p> Termostaatsegisti Ecostat S ladu Croma 160 mm Ksidu Croma 100 mm QuickClean katlakivi vastane tehnoloogia Auhinnatud IF disaini auhinnaga Valmistatud Saksamaal</p><p>omadused</p><p>tavahind 461.-</p><p> 323.- Veesstlik ksidu 6 l/min EcoSmart tehnoloogia Vee ja hu segamine ksiduis QuickClean katlakivi vastane tehnoloogia Auhinnatud Focus Green auhinnaga Valmistatud Saksamaal</p><p>omadused</p><p> Vee tarbimine 5 l/min sltumata vee survest EcoSmart tehnoloogia Bideeksidu koos 1,6m voolikuga QuickClean katlakivi vastane tehnoloogia Valmistatud Saksamaal</p><p>omadused</p><p>tavahind 87.-</p><p> 65.-</p><p>tavahind 16.40</p><p> 12.30</p><p>Hansgrohe duidHansgrohe pakub vga laias valikus due alates lihtsast ksiduist kuni mitmefunktsioonaalsete duissteemideni. Hansgrohe EcoSmart duide perekond on vga lai ja pakub lahenduse igale maitsele. Hansgrohe duid on varustatud katlakivi vastase QuickClean tehnoloogiaga.</p><p> Termostaatsegisti Ecostat S ladu Croma 160 mm Ksidu Croma 100 mm QuickCle...</p></li></ul>