Teataja 18_2009

  • View
    234

  • Download
    11

Embed Size (px)

DESCRIPTION

NR 18 21. OKTOOBER 2009 EESTI KAUBANDUS-TSTUSKOJA HLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTAL 7. oktoobril toimus Prnus ettevtlusndala raames rihommikusk Taavi ootustele ning teaduse ja tehnika uusimad avastused rakenduksid tootmises. Kotkaga, kes on 350 ttajaga infotehnoloogiaettevtte AS Webmedia tegevjuht on meelsuse muutumine ja koost laiemast potentsiaalist arusaamine. Kuigi me vtete maailmamajanduse konkurentsis psimiseks on tusnud pevakorda ette -

Transcript

  • EESTI KAUBANDUS-TSTUSKOJA HLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTALNR 18 21. OKTOOBER 2009

    TEATAJAEESTI KAUBANDUS-TSTUSKOJA

    ornm58 Teenuste direktiivi kohaldamisest

    ornm58 Vlaigusseaduse tarbijat puudutavatestmuudatustest

    ornm58 Euroopa kaubanduskodade majanduskeskkonnaksitluse kokkuvte

    ornm58 Eesti kodadest ja ettevtjate hendustest vlismaal

    Iga liige loeb! | www.koda.ee

    TNA LEHES:

    Taavi Kotka: lesrkamine on depressiivne, aga suurele koostle tuleb melda.

    7. oktoobril toimus Prnus ettevtlusndala raames rihommikusk Taavi

    Kotkaga, kes on 350 ttajaga infotehnoloogiaettevtte AS Webmedia tegevjuht

    ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president.

    Rahvusvahelisel tasandil ei suudeta siiralt aru saada, miks Eesti ettevtjad oma -

    vahel vistlevad, selle asemel et koostd teha. Kui ca 15 aasta eest hakati rkima

    koostvajadusest, siis algul olid need sageli vaid testi lihtsalt snad. Kui kolm

    aastat tagasi nidati Prnumaa puiduettevtjatele slaidi, millel seisis, et lheb

    naabril hsti, lheb mul hsti, siis enamus ettevtjatest mugistas ehteestlaslikult

    naerda, arvates, et tegemist oli nnestunud iroonilise naljaga. Kolme aasta t vili

    on meelsuse muutumine ja koost laiemast potentsiaalist arusaamine. Kuigi me

    oleme tee algusosas, siis Taavi Kotka esinemine kinnitas tee igust ja oli igati

    inspireeriv ning julgustav.

    Kotka rkis, kuidas toimib info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris

    koost ettevtete vahel, erialaliidus ning krgkoolidega. Muu maailma praktika on

    kinnitanud, et hea koost on kasulik kigile osapooltele. Veelgi enam, meie ette -

    vtete maailmamajanduse konkurentsis psimiseks on tusnud pevakorda ette -

    vtete koost likoolidega. Selleks, et ppekavad vastaksid paremini tandjate

    ootustele ning teaduse ja tehnika uusimad avastused rakenduksid tootmises.

    Jtkub lk 16 ornm58

  • Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 21. oktoober 2009 3Juhtkiri

    amas otsiti ka lahendusi kriisi

    leevendamiseks ja tulevaste

    okkide vltimiseks. Sarnaselt vara -

    semale valmis foorumi ajaks ka ra-

    port State of the Region Report,

    mis vaatab Lnemeremaid tervi -

    kuna ning analsib regiooni tuge-

    vusi ja nrkusi. Raporti autoriks on

    tunnustatud majandusteadlane

    Har vard Business Schoolist Christian

    Ketels. Tnavune uuring vtab olu -

    korra kokku nii:

    Lnemeremaad on globaalses

    kriisis ebaproportsionaalselt

    kan na tada saanud. Selle pea -

    mine phjus on nende majan-

    duste avatus.

    Kriisi tulemusel on arengutase

    regiooni riikide vahel kasvanud

    vaesemate riikide mahajmus

    suureneb.

    Siiski on rahvusvahelises vrd-

    luses tegemist he kiiremini

    kas vava ja suurt potentsiaali

    omava turuga.

    Rkides riikide toimetulekust krii -

    siga lisas Ketels, et majanduslikult

    edukamad on need riigid, kes on

    teinud praktilisi ja pragmaatilisi ot-

    suseid ettevtlussektori stabilisee -

    rimiseks ja vhemedukad on olnud

    mingist kindlasti ideoloogiast kan-

    tud poliitilised otsused. Kogu re-

    giooni riike konkurentsivime

    faktorite kaupa analsides vib

    elda, et viimastel aastatel on meie

    tugevused jnud samaks vi siis

    pigem on mned teised konkuree -

    rivad regioonid oma olukorda paran-

    danud.

    Riikide kaupa analsides toob see

    uuring vlja Eesti nrkused meie

    ettevtted on vga lihtsakoelised

    ning teevad vhe koostd. Eesti

    tugevusteks on vrreldes merer -

    sete naabritega makromajanduslik

    keskkond, poliitiline stabiilsus ja

    tootmissisendite hind. Ehk siis

    tingi mused edukaks ritegemiseks

    on vrreldes teistega tiesti olemas,

    vaja on ainult rohkem uuenduslikke

    ja julgeid ettevtjaid, kes suudaks

    rahvusvahelist ri ajada.

    Teine foorumil esinenud majandus -

    teadlane Truman Packard rhutas

    tulevikust rkides, et Lnemere-

    maad peavad veelgi enam integree -

    ruma Lne-Euroopa majandusega,

    sest vaatamata Aasia riikide kiirele

    kasvule ja Ameerika turu suurusele

    on Euroopa jtkuvalt kige rikkam

    piirkond maailmas. Riikide hakka-

    masaamisel kriisidega rhutas ta

    igapevast riigiinstitutsioonide rolli

    ja avalike teenuste vrdset ktte-

    saadavust. Nende madal ettevtja -

    sbralikkus vib paljusid heidutada.

    Paljude riikide puhul on kriisijrg -

    seks ksimuseks muidugi ka riigi

    rolli vhendamine ettevtluses,

    kuna vahepealsed pankade pst-

    mised ja ettevtete vljaostud on

    suurendanud riikide osalust igape -

    vases majandustegevuses. Kuna

    seda on paljuski tehtud laenuraha -

    ga, siis nd on ksimuseks vlju-

    misstrateegiad. Eestis nneks vi

    nnetuseks ei ole riigi roll ja sekku-

    mine vahepeal oluliselt kasvanud ja

    seetttu ei tule meil ka vljumisega

    tegeleda.

    Uuringu kokkuvtte viitab ka Lne-

    merersete riikide tarbijaturgude

    vga erinevale arengutasemele ja

    erinevustele. Kik need, kes soovi-

    vad olla edukad lnekaldal Soo -

    mes, Rootsis, Norras ja Taanis,

    peavad arvestama, et tarbija eelis -

    tab tooteid, mille kvaliteet on krge,

    mis on keskkonna ja tervisetead-

    likult toodetud ning thelepanu on

    pratud disainile. Idakalda tarbijad

    on samas aga hinnatundlikumad,

    konservatiivsemad uute toodete

    suhtes ning hoolivad vhem intel -

    lektuaalomandi kaitsest.

    Kutsun kiki neid, kes Lnemere

    res ja mber ri ajavad selle ra-

    portiga internetis tutvuma ja omi

    jreldusi tegema.

    S

    Oktoobrikuu alguses Stockholmis toimunud Baltic Development Forum (www.bdforum.org), mis on suurim sarnane ettevtluse edendajatele suunatud konverents siinmail, otsis sel aastal vastust ksimusele, miks on globaalse majanduskriisi mju Lnemeremaades nii tugev.

    ri hise mere res

    SIIM RAIEPeadirektor

  • Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 21. oktoober 20094 Teejuht

    Sisukord Kalender

    22. oktoober Heli Raidve loengusari Phjalikult uuest tlepinguseadusest2. pev T- ja puhkeaegHotellis Dzingel (Mnniku tee 89, Tallinn)

    Kati Krass Tel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

    28. oktoober Tandjate teabepev ViljandisGrand Hotel Viljandis (Tartu 11/Lossi 29, Vilijandi)

    Raili Partvei Tel 435 4641 E-post: raili.partvei@tootukassa.ee

    29. oktoober Heli Raidve loengusari Phjalikult uuest tlepinguseadusest3. pev Lepingu lestlemineHotellis Dzingel (Mnniku tee 89, Tallinn)

    Kati Krass Tel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

    30. oktoober Seminar Uuest tlepinguseadusest raamatupidajateleKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

    Toomas Hansson Tel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

    24. november Seminar Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamise vimalused ettevtluse arendamiseks(seminar on vene keeles)

    Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

    Lidia Friedenthal Tel: 604 0077 E-post: lidia@koda.ee

    Marju Mnnik Tel: 604 0079 E-post: marju.mannik@koda.ee

    25.26. november Kontaktkohtumiste ritus AgroMatch pllumajandusmessil Agromek 2009, TaanisAnnika Metsala Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

    26. november Seminar Sihtturg UkrainaKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

    Viive Raid Tel: 604 0092 E-post: viive@koda.ee

    1. detsember Messikoolitus TartusRaadimisa hotelis (Misavrava 1, Tartu)

    Liis Lehesalu Tel: 604 0081 E-post: liis@koda.ee

    2. detsember Messikoolitus TallinnasKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

    Liis Lehesalu Tel: 604 0081 E-post: liis@koda.ee

    3. detsember Seminar Sihtturg PoolaKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

    Viive Raid Tel: 604 0092 E-post: viive@koda.ee

    Detsembrini 2009 Mentoriphine e-pe tasuta ID-kaardi koolitusToimumiskoht ja aeg vastavalt tellija soovile. Lbiviija BCS Koolitus.

    Piret Elm Tel: 699 8155 E-post: piret.elm@bcs.ee

    Piret Salmistu Tel: 604 0060 E-post: piret@koda.ee

    Juhtkiriri uhise mere res 3

    SeadusandlusAlla kolme kuu teenuste direktiivi kohaldamiseni 5

    Vahekokkuvte Euroopa kaubanduskodade 6iga-aastasest majanduskeskkonna kusitlusest

    Vlaigusseaduse kavandatavad tarbija 8lepingulisi igusi puudutavad muudatused

    Euroopa uudised 9

    EttevtlusharidusEttevtlusained Eesti krgkoolide ppekavades 10

    VlisministeeriumEksportrid suhelge 11omavahel ja jagage kogemusi!

    TagasivaadeEesti uhisstend Soome suurimal 13allhankemessil Alihankinta

    Leedu rikeskkonnast praktikute silme lbi 14

    Taavi Kotka: lesrkamine on depressiivne, 16aga suurele koostle tuleb melda

    Esmakordne mess Ettevtja Eesti 17ti kokku ligi tuhat huvilist

    InnovatsiooniveergKuidas olla innovatiivne ja edukas? 18

    EtikettRiietus tl 19

    Teated 20

    Liikmelt liikmele 23

    Uued liikmed 24

    Riigihanketeated 25

    Koostpakkumised 26

  • Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapev, 21. oktoober 2009 5Seadusandlus

    irektiiv aitab realiseerida

    Euroopa teenindussektori

    arvestatavat majanduskasvu ja

    uute tkohtade loomise potent -

    siaali. Kuna thtaeg direktiivi le -

    vtmiseks on kohe-kohe saabumas,

    on paslik ksida, kui kaugel on prot-

    sessiga Eesti. Seda enam, et alles

    le-eelmises Teatajas kirjutasime

    uuringust, millekohaselt vib arva -

    ta, et koguni 40% liikmesriikidest ei

    suuda direktiivi thtaegselt le

    vtta. Paraku ei ole ka Eesti olukord

    selles osas kiita.

    Viimase kuu jooksul on oma eelnu

    koostanud nii Justiitsministeerium

    (majandustegevuse seadustiku ld -

    osa seadus MTSS) kui ka Majan-

    dus- ja Kommunikatsiooni minis -

    teerium (Euroopa Liidu teenuste