Tehnoloogia arenduskeskused | kevad 2012

  • Published on
    14-Mar-2016

  • View
    236

  • Download
    9

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Tehnoloogia arenduskeskused | kevad 2012

Transcript

<ul><li><p>Tehnoloogia arenduskeskused</p><p>Kevad 2012</p><p>Raivo Murde</p><p>Alates 2009. aastast investeeri-takse EAS-i programmi raames kaheksasse tehnoloogia aren-duskeskusesse (TAK-id) ligi 83 miljonit eurot Euroopa Regio-naalarengu Fondi, EAS-i ja Eesti ettevtete raha uurimistdesse, mille tulemusel snnivad uued innovaatilised tooted ja teenused ning kasvab teadlaste, tudengite ja likoolide vimekus. EAS nimetas tehnoloogia arendus-keskuste programmi loomisel seda enda jaoks kige ambitsioo-nikamaks ning suure tulevikupo-tentsiaaliga ettevtete ja tead-laste seltskonnale suunatud programmiks. Tehnoloogia aren-duskeskustel on ju suur roll ja potentsiaal mjutada Eesti ette-vtete konkurentsivimet. </p><p>EAS-i innovatsioonidivisjoni direktori kt Erki Varbola hinnan-gul on tehnoloogia arenduskes-kused oma uurimistid edukalt ellu viinud ja ligi 90 partnerette-vtet on selle tulemustega ka rahule jnud. Peale esimeste edukate tootearendusprojektide on ettevtted rakendanud TAK-idest saadud teadmisi oma toot-misprotsesside jlgimiseks ja tiustamiseks. Lisaks on TAK-id tegelnud aktiivselt oma teadus-tulemuste presenteerimise ja turustamise ettevalmistamisega, sh intellektuaalomandi kaitsmi-sega. Samal ajal on Varbola snul suurimaks potentsiaaliks partne-rite jtkuv kaasamine TAK-ide tegevusse, et laiendada vima-like uuringutest kasusaajate hulka.</p><p>Kolm aastat tagasi valiti nelja-teistkmne taotleja hulgast vlja kaheksa tehnoloogia arendus-keskust, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi </p><p>Tehnoloogia arenduskeskustel suur roll tsta Eesti ettevtete konkurentsivimetEttevtete ja krgkoolide koosts loodud tehnoloogia arenduskeskuste mahukate teadusuuringute tulemusel on ettevtted alustanud esimeste tootearendusprojekti-dega ning ka esimesed tooted on juba turule judnud. </p><p>vahenditest enam kui 57,5 mil-joni euro eest. Maksimum-summa he arenduskeskuse kohta on ligi 7,7 miljonit eurot. Lisaks investeerivad neisse uuri-misasutustesse arenduskeskus-tega liitunud ettevtted ligi 25,6 miljonit eurot.</p><p>Vljavalitutest kolm olid IT ja elektroonika, neli biotehnoloo-gia (toiduainete valdkond ja meditsiin) ning ks materjalide arenduskeskused. Neis valdkon-dades on olemas Eestis tugevad ettevtted ja teadlastebaas.</p><p>Tehnoloogia arenduskeskus-tega on liitunud kaht tpi ette-vtted suured tootmisfirmad vi teenusepakkujad, kes saavad uurimist tulemusel sndinud toodet vi teenust ma, ning viksemad ettevtted, kes paku-vad neile arendustd. Midagi sarnast on niteks Soome Nokia mber koondunud. Palju vike-seid arendusfirmasid, mis on koostoimiva mudelina Soomele edu toonud.</p><p>Kaheksa TAK-i asutajatest ja partneritest on tuntud ettevt-ted, niteks Phja-Eesti Regio-naalhaigla, Leibur, Valio, Vru Juustutstus, Estiko Plastar, Andrese Klaas, Evikon MCI, Web-media, Regio, Skype, Swedbank, Ida-Tallinna Keskhaigla, Piiman-dushistu E-Piim, Eesti Tuloo-makasvatajate histu jne.</p><p>Esimesed tulemusedViis tehnoloogia arenduskeskust on tegutsenud alates 2004. aas-tast ning ndseks on sndinud ka mitmeid tulemusi. Niteks Tervisliku Piima Biotehnoloo-giate Arenduskeskuse ja Tartu likooli teadlaste t tulemusel avastati ja arendati vlja vere-rhku mjutav bakter Lacto-bacillus plantarum TENSIA, </p><p>mida piimandushistu E-Piim rakendas tervisliku Sdame-juustu valmistamisel.</p><p>Vhiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse uuringute tule-musel on aga juba praegu vima-lik hinnata inimeste individuaal-set riski teatud tpi rinna-, munasarja- ja sooltevhi ning melanoomi puhul. </p><p>O Eliko Tehnoloogia Aren-duskeskus on aga koosts oma partneritega aktiivne patsiendi kaugjlgimise lahenduste vlja-ttamisel, soovides kujuneda selles vallas Eesti peamiseks kompetentsi ja arenduskesku-seks. Praegu analsitakse tsi-selt, kuidas oma partneritega koosts turule tulla komplekse telemeditsiini teenusega.</p><p>Tarkvara Tehnoloogia Aren-duskeskuse (STACC) on koosts Knowit Estoniaga arendanud vlja tehnoloogia, mille heks kasutusalaks on veebilehtede uudne visuaalse testimise auto-matiseerimise tvahend. Ning Andrese Klaas on koosts Tartu likooli ja Eesti Nanotehnoloo-gia Keskusega palju aega ja res-sursse panustanud vedelkristall klaaside arendamisse. Selle tule-musena valmis niteks Tallinna teletorni kuus klaasist pran-dapaneeli, mida saab soovi ja </p><p>vajaduse jrgi matist kirkaks moondada.</p><p>Mitmesuguseid tvite on TAK-idel kmneid.</p><p>EAS-i hinnangul tegutsevad kaheksa tehnoloogia arendus-keskust valdkondades, mis on Eestile hed perspektiivsemad. Eestis ehk oleks veel ruumi ener-geetika ja keskkonnatehnoloogia TAK-i jaoks, kuid ega rohkemaks Eestis eriti ruumi ei ole. Peamine eesmrk on kaasata olemasole-vate TAK-ide mber veelgi roh-kem ettevtteid.</p><p>Senised uuringud nitavad, et Eesti ettevtetest vaid paar prot-senti teevad likoolidega koos-td, mis on Lne-Euroopa rii-kide ning eriti Soomega vrrel-des vga madal nitaja. Neisse kaheksasse tehnoloogia aren-duskeskusesse on koondunud koorekiht neist ettevtetest, kes likoolidega koostd arenda-vad.</p><p>Saadav kasuTulem, mida investeeringutest TAK-idesse saadakse, on kige lihtsamini mdetav uute too-dete ja teenuste nol, mida Eesti ettevtted mne aja prast saa-vad ma.</p><p>Kui meie ettevtted hakkavad tootearenduses kasutama li-</p><p>koolide teadlaste uurimustid ja suudavad end selle abil mber profileerida suurema rentaab-luse ja lisavrtusega toodete ning teenuste pakkujateks, siis kasvab nii ettevtete kui ka Eesti majanduse konkurentsivime.</p><p>ks olulisemaid TAK-ist saa-davaid kasusid on inimeste koo-litamine. Tehnoloogia arendus-keskuste moodsad laborid on tudengitele atraktiivsed pikesk-konnad ning tekitavad huvi nen-des valdkondades end arendada. ha rohkem magistri- ja doktori-tid tehakse TAK-iga liitunud ettevtete tellimusel ja nende koostajad suunduvad prast pinguid tle nendesse sama-desse firmadesse vi jtkavad sama teema uurimist arendus-keskuses.</p><p>Niteks Tervisliku Piima Bio-tehnoloogiate Arenduskeskuses oli esimese kolme aasta jooksul TAK-i uurimistga seotud kmme doktoritd ja 13 magistritd. Lisandunud on selles vallas veel kmneid magistri- ja doktoritid.</p><p>Tudengid viiakse sedasi vara-kult kurssi Eesti ettevtete vaja-duste ning probleemidega, ht-lasi muudab see pikemas pers-pektiivis ka ettevtete tootearen-duspoliitikat.</p><p>Juba 2004. aastast, mil loodi esimesed tehnoloogia arendus-keskused, on ka likoolide huvi nende loomise vastu ha kasva-nud. Kige rohkem TAK-e on loo-dud Tallinna Tehnikalikooli juurde, seejrel Tartu likooli ja Eesti Maalikooli teaduskon-dade mber. </p><p>Koost TAK-iga muudab li-koolide ppekavasid ja uurimis-tde suundi Eesti ettevtete vajadustele vastavaks.</p><p>Praegune tehnoloogia aren-duskeskuste programm ning kes-kuste projektid lppevad aastal 2015. Meile teadaolevalt planee-ritakse TAK-programmi jtkata ka jrgmisel programmeerimis-perioodil. Kesoleval rahasta-misperioodil ei ole uute TAK-ide moodustamiseks lisarahastuse leidmine aga realistlik, tles Erki Varbola. </p><p>Tema snul on TAK-idega nagu enamiku teadus- ja aren-dusasutuste puhul avaliku sek-tori toetus vga olulisel kohal. Seetttu riigipoolse toetuse puu-dumisel arenduskeskused ise-seisvalt samas tegevusmahus tenoliselt jtkata ei suudaks.</p><p>TEhnoloogia aREndus-kEskusTE pRogRaMM** 2003. aasta jaanuaris avas Eas tehnoloogia arenduskes-kuste programmi. selle meetme kaudu toetatakse ettevtete ja teadusasutuste vahelist pikaajalist koostd turule orienteeritud teadus- ja arendustegevuse elluviimisel.** Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava tehno-loogia arenduskeskuste prog-rammi eelarve aastani 2013 on 58 miljonit eurot, maksi-mumsumma he arenduskes-kuse kohta ligi 7,7 miljonit eurot.** 2009. aasta jaanuaris Eas-ile esitatud 14 tehnoloogia arenduskeskuse loomise taot-lusest valiti vlja 8 Tak-i, mida toetatakse rahaliselt. lisaks Euroopa Regionaal-arengu Fondi rahadele kaasfi-nantseerivad neid ligi sada partnerettevtet.</p><p>Tehnoloogia arenduskeskuste erilehe vljaandmist toetavad: Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (TPTAK), Vhiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (VTAK), Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus (STACC), O Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus, Andrese Klaasi AS, AS Favor, Tallinna Tehnikalikool.</p><p>Ettevtete ja krgkoolide koosts loodud arenduskeskuste uurimist tulemusel snnivad Eesti uued innovaatilised tooted ja teenused.</p><p>Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn. </p><p>Toimetaja: Raivo Murde | raivo.murde@lehed.ee</p><p>Vhiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse teadlased on aastaid ttanud selle nimel, et arendada uue plvkonna vhiravimi kandidaate ning ttada vlja ja rakendada vhkkasvajate varase diagnostika tehnoloogiaid.</p><p>FOTO: Siim Lvi</p></li><li><p>2 Tehnoloogia arenduskeskused</p><p>Tehnoloogia arenduskeskus aitas Favoril robotkeevitusse juurutada mitu uut toodet</p><p>2009. aastal moodustasid neli-teist Eesti ettevtet innovaati-liste masinaehituslike tootmis-ssteemide tehnoloogia aren-duskeskuse (IMECC), et koos Tallinna Tehnikalikooli tead-laste ja IT-firmadega oma teh-noloogiat arendada. ks IMECC asutajaliikmeid on Favor AS, mille tootmise aren-dusjuht Marko Mnd tdes, et algusaasta kulus arenduskes-kuse tde kivitamisele ja kon-sortsiumi toimimisphimtete kujundamisele, kuid 2010. aas-tal alustati juba sisuliste tege-vustega.</p><p>Tnaseks oleme robotkee-vituse alal vlja ttanud uni-versaalrakistuse kontseptsiooni </p><p>hukese lehtmetalli ttlemisele spetsiali-seerunud as Favor on viimase paari aastaga koosts Eas-i ja Tallinna Tehnikalikooliga viinud kohaliku metallitstuse vlisturgudel arvestatava krge tasemeni. </p><p>ja valmistanud keevitusrakis-tuse phiraami, millele on tule-vikus vimalik kiiresti ja paind-likult luua tootephiseid les-seaderakiseid, lausus Mnd. Lisades, et koosts TT-ga on tehtud robotil testkeevitustd ja keevismbluste katsetused optimaalsete keevitusreiimide mramiseks. Selle t tulemu-sena on ettevte robotkeevi-tusse juurutanud mitu uut too-det. </p><p>Favori koost eesmrk tea-dusarenduskeskuses ongi aren-dada oma robotkeevituse kompleksi ja saavutada uute toodete kiire, efektiivne ja tead-mistephine robotkeevitus-protsessi juurutus koos paind-</p><p>td tootmise ettevalmistuse ja tootearenduse protsesside kaardistamisega ja toodetega kaasneva dokumentatsiooni struktureerimisega. See on eel-duseks PLM-keskkonna proto-tbi evitamisel Favori toot-misse.</p><p>Praegu on Favori suunaks pakkuda rohkem oma klienti-dele tootearendusteenust ja tei-selt poolt liikuda keerulisemate toodete valmistamise poole. See esitab ka suuremaid nudmisi tootega kaasneva ja kiiresti muutuva info haldamisele, r-kis Mnd. Nendele nudmis-tele pame vastata integreeri-tud infossteemide arendamise kaudu, mis siis toetaks tielikult ettevtte igapevast toimimist.</p><p>Kui projekti alguses pti Favoris visioneerida tulemu-sed, kuhu neljanda tegevus-aasta lpuks tahetakse juda, siis detailsemalt on projekte juhitud aastaphiste tegevus-kavadega. Iga aasta lpus on tehtud kokkuvtteid ja planee-ritud uusi tegevusi. Nii oleme planeeritud lpptulemusele pidevalt lhemale liikunud. Eitada ei saa ka, et nende aas-tate jooksul on olnud tagasi-lke ja kik ei ole kulgenud planeeritult. Kuid see on ju arendust puhul loomulik. Tulevikuvisiooni osas arvas Mnd, et IMECC viks senisest rohkem tegeleda suhete loomi-sega Eestist vlja, et siinsetel ettevtetel tekiks vimalus vtta le parimaid praktikaid ja kohandada neid siis oma vaja-dustele.</p><p>Siiski ei maksa tootmise arendusjuhi kinnitusel loota, et ainuksi sellises arenduskes-kuses olemine midagi ettevtte jaoks muudab. Eelkige peab ettevte ise enda tarvis ra hin-dama, milliseid kitsaskohti tea-dusarenduskeskuses osalemise kaudu soovitakse lahendada ja kuidas seal osalemine viks konkurentsivimet parandada.</p><p>Tema snul oligi esimeste konsortsiumi tegevusaastate probleem see, et keegi ei tead-nud tpselt, mida me nd tegema hakkame. Tulid kokku tootmisettevtted, IT-ettevt-ted ja likool ning arvati, et hakkame nd midagi suurt korda saatma. Kuid tegelikud ettevtete probleemid ilmne-sid mni aeg prast nende kaardistamist ja alles siis said paika tegelikud tegevussuu-nad.</p><p>ks peamisi probleeme on Mnni snul olnud ka see, et tegelikult on iga ettevte erine-vas arenguetapis ja sellest tule-nevalt on ootused keskusele erinevad. Seetttu vib vajalike tegevuste hisosa leidmine olla sna keeruline. IMECC-is oleme tnaseks mingil kujul selle hisosa siiski leidnud.</p><p>Innovaatilise Masinaehitus-like Tootmisssteemide Tehno-loogiakeskus (inglise keelest lhendatuna IMECC) tegutseb selle nimel, et Eesti ttlevad tstused ja ettevtted kasva-taks innovaatiliste lahenduste abil oma lbilgivimet, aren-daks toodangut ning muudaks tootmist efektiivsemaks.</p><p>liku vikeseeria tootmise suut-likkusega.</p><p>Teise valdkonnana oli soov arendada tooteinfo haldamise protsessi, seda PLM- (Product Lifecycle Management) ss-teemi juurutamise kaudu ette-vttesse, et vhendada igape-vasest infovahetusest tulenevat raiskamist ja parendada tootega kaasneva info haldamist, tles Mnd. Lisaks vimaldab IMECC-is osalemine nha vii-maseid tootmistehnoloogilisi arenguid teistes ettevtetes ja mujal maailmas.</p><p>Mnd tstis IMECC-iga koost plusspoolelt esile ka selle, et ettevttele on loodud juurdeps ressurssidele ja infole, millele muidu ei oleks osanud vi oleks raske olnud juurde pseda. Konsortsiumi </p><p>tegevuse jooksul on partnerid sna avatult jaganud oma koge-musi ja on olnud vimalus nha, kuidas keegi on oma probleeme lahendanud.</p><p>Kik see kokku on avarda-nud ettevtte pilti sellest, kui-das mujal on asju tehtud ning seelbi saadud ideid oma prot-sesside arendamiseks. </p><p>Konkurentsivime parane-mise ja eeliste osas tdes Mnd, et niteks Favoril oli paar aastat tagasi hukese lehtmetalli robotkeevituse teadmised ja kogemused minimaalsed. Kuid ndseks on IMECC-i spetsia-listide abiga ettevtte robotkee-vituse suutlikkus tusnud oluli-selt. </p><p>Teise projektiga ehk PLM-ssteemi juurutamisega on ettevte esimeses etapis teinud </p><p>Toidu- ja Fermentatsiooni-tehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK)TFTAK toidulabor tegeleb jtise, kommide, leiva ja piimatoodete uute tehnoloogiate arendamisega. Eesmrk on toiduainete silivusaja pikendamine ja toidu funktsio-naalsuse parandamine. T tule-musena tusevad partnerettev-tete mginitajad ja kaubamrgi tuntus.</p><p>Teine oluline tegevussuund on osalemine Hollandi, Kanada, Soome ja Eesti firmade ning tea-dusasutustega projektides, kus ttatakse vlja ja makse tehno-loogiaid ning riist- ja tarkvara bio-tehnoloogia alal kogu maailmas.</p><p>Nanotehnoloogiate Arenduskeskus (NanoTAK)NanoTAK teostab partnerettevte-tele ja teistele huvilistele nanoteh-noloogiaga seotud uurimistid peamiselt uute materjalide vlja-ttamise valdkonnas.</p><p>Nanotehnoloogiate Arendus-keskusel on kaks peamist uurimis-suunda: nanostruktuursed gaasi-sensorid ja funktsionaalsed nano-materjalid. Esimese uurimissuuna eesmrk on nanotehnoloogia ja uute materjalide kasutuselevtuga oluliselt parandada toksiliste, keskkonnavaenulike, plahvatus-ohtlike ja ka lihtsalt ebameeldivate gaaside detekteerimisvimalusi. Sensorelementide tundlikkuse </p><p>parandamine ja viksem voolu-tarve kombineerituna juhtmevaba tehnoloogia ning ha rangemate keskkonna- ja ohutusnormatiivi-dega vimaldavad oluliselt laien-dada gaasisensorite rakendamist nii tstuses, kontorites, kodustes majapidamistes kui ka keskkonna monitooringus. </p><p>Teise uurimissuuna sihiks on leida vimalus...</p></li></ul>