Tehnoloogia arenduskeskused | kevad 2012

  • Published on
    14-Mar-2016

  • View
    236

  • Download
    9

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Tehnoloogia arenduskeskused | kevad 2012

Transcript

  • Tehnoloogia arenduskeskused

    Kevad 2012

    Raivo Murde

    Alates 2009. aastast investeeri-takse EAS-i programmi raames kaheksasse tehnoloogia aren-duskeskusesse (TAK-id) ligi 83 miljonit eurot Euroopa Regio-naalarengu Fondi, EAS-i ja Eesti ettevtete raha uurimistdesse, mille tulemusel snnivad uued innovaatilised tooted ja teenused ning kasvab teadlaste, tudengite ja likoolide vimekus. EAS nimetas tehnoloogia arendus-keskuste programmi loomisel seda enda jaoks kige ambitsioo-nikamaks ning suure tulevikupo-tentsiaaliga ettevtete ja tead-laste seltskonnale suunatud programmiks. Tehnoloogia aren-duskeskustel on ju suur roll ja potentsiaal mjutada Eesti ette-vtete konkurentsivimet.

    EAS-i innovatsioonidivisjoni direktori kt Erki Varbola hinnan-gul on tehnoloogia arenduskes-kused oma uurimistid edukalt ellu viinud ja ligi 90 partnerette-vtet on selle tulemustega ka rahule jnud. Peale esimeste edukate tootearendusprojektide on ettevtted rakendanud TAK-idest saadud teadmisi oma toot-misprotsesside jlgimiseks ja tiustamiseks. Lisaks on TAK-id tegelnud aktiivselt oma teadus-tulemuste presenteerimise ja turustamise ettevalmistamisega, sh intellektuaalomandi kaitsmi-sega. Samal ajal on Varbola snul suurimaks potentsiaaliks partne-rite jtkuv kaasamine TAK-ide tegevusse, et laiendada vima-like uuringutest kasusaajate hulka.

    Kolm aastat tagasi valiti nelja-teistkmne taotleja hulgast vlja kaheksa tehnoloogia arendus-keskust, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi

    Tehnoloogia arenduskeskustel suur roll tsta Eesti ettevtete konkurentsivimetEttevtete ja krgkoolide koosts loodud tehnoloogia arenduskeskuste mahukate teadusuuringute tulemusel on ettevtted alustanud esimeste tootearendusprojekti-dega ning ka esimesed tooted on juba turule judnud.

    vahenditest enam kui 57,5 mil-joni euro eest. Maksimum-summa he arenduskeskuse kohta on ligi 7,7 miljonit eurot. Lisaks investeerivad neisse uuri-misasutustesse arenduskeskus-tega liitunud ettevtted ligi 25,6 miljonit eurot.

    Vljavalitutest kolm olid IT ja elektroonika, neli biotehnoloo-gia (toiduainete valdkond ja meditsiin) ning ks materjalide arenduskeskused. Neis valdkon-dades on olemas Eestis tugevad ettevtted ja teadlastebaas.

    Tehnoloogia arenduskeskus-tega on liitunud kaht tpi ette-vtted suured tootmisfirmad vi teenusepakkujad, kes saavad uurimist tulemusel sndinud toodet vi teenust ma, ning viksemad ettevtted, kes paku-vad neile arendustd. Midagi sarnast on niteks Soome Nokia mber koondunud. Palju vike-seid arendusfirmasid, mis on koostoimiva mudelina Soomele edu toonud.

    Kaheksa TAK-i asutajatest ja partneritest on tuntud ettevt-ted, niteks Phja-Eesti Regio-naalhaigla, Leibur, Valio, Vru Juustutstus, Estiko Plastar, Andrese Klaas, Evikon MCI, Web-media, Regio, Skype, Swedbank, Ida-Tallinna Keskhaigla, Piiman-dushistu E-Piim, Eesti Tuloo-makasvatajate histu jne.

    Esimesed tulemusedViis tehnoloogia arenduskeskust on tegutsenud alates 2004. aas-tast ning ndseks on sndinud ka mitmeid tulemusi. Niteks Tervisliku Piima Biotehnoloo-giate Arenduskeskuse ja Tartu likooli teadlaste t tulemusel avastati ja arendati vlja vere-rhku mjutav bakter Lacto-bacillus plantarum TENSIA,

    mida piimandushistu E-Piim rakendas tervisliku Sdame-juustu valmistamisel.

    Vhiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse uuringute tule-musel on aga juba praegu vima-lik hinnata inimeste individuaal-set riski teatud tpi rinna-, munasarja- ja sooltevhi ning melanoomi puhul.

    O Eliko Tehnoloogia Aren-duskeskus on aga koosts oma partneritega aktiivne patsiendi kaugjlgimise lahenduste vlja-ttamisel, soovides kujuneda selles vallas Eesti peamiseks kompetentsi ja arenduskesku-seks. Praegu analsitakse tsi-selt, kuidas oma partneritega koosts turule tulla komplekse telemeditsiini teenusega.

    Tarkvara Tehnoloogia Aren-duskeskuse (STACC) on koosts Knowit Estoniaga arendanud vlja tehnoloogia, mille heks kasutusalaks on veebilehtede uudne visuaalse testimise auto-matiseerimise tvahend. Ning Andrese Klaas on koosts Tartu likooli ja Eesti Nanotehnoloo-gia Keskusega palju aega ja res-sursse panustanud vedelkristall klaaside arendamisse. Selle tule-musena valmis niteks Tallinna teletorni kuus klaasist pran-dapaneeli, mida saab soovi ja

    vajaduse jrgi matist kirkaks moondada.

    Mitmesuguseid tvite on TAK-idel kmneid.

    EAS-i hinnangul tegutsevad kaheksa tehnoloogia arendus-keskust valdkondades, mis on Eestile hed perspektiivsemad. Eestis ehk oleks veel ruumi ener-geetika ja keskkonnatehnoloogia TAK-i jaoks, kuid ega rohkemaks Eestis eriti ruumi ei ole. Peamine eesmrk on kaasata olemasole-vate TAK-ide mber veelgi roh-kem ettevtteid.

    Senised uuringud nitavad, et Eesti ettevtetest vaid paar prot-senti teevad likoolidega koos-td, mis on Lne-Euroopa rii-kide ning eriti Soomega vrrel-des vga madal nitaja. Neisse kaheksasse tehnoloogia aren-duskeskusesse on koondunud koorekiht neist ettevtetest, kes likoolidega koostd arenda-vad.

    Saadav kasuTulem, mida investeeringutest TAK-idesse saadakse, on kige lihtsamini mdetav uute too-dete ja teenuste nol, mida Eesti ettevtted mne aja prast saa-vad ma.

    Kui meie ettevtted hakkavad tootearenduses kasutama li-

    koolide teadlaste uurimustid ja suudavad end selle abil mber profileerida suurema rentaab-luse ja lisavrtusega toodete ning teenuste pakkujateks, siis kasvab nii ettevtete kui ka Eesti majanduse konkurentsivime.

    ks olulisemaid TAK-ist saa-davaid kasusid on inimeste koo-litamine. Tehnoloogia arendus-keskuste moodsad laborid on tudengitele atraktiivsed pikesk-konnad ning tekitavad huvi nen-des valdkondades end arendada. ha rohkem magistri- ja doktori-tid tehakse TAK-iga liitunud ettevtete tellimusel ja nende koostajad suunduvad prast pinguid tle nendesse sama-desse firmadesse vi jtkavad sama teema uurimist arendus-keskuses.

    Niteks Tervisliku Piima Bio-tehnoloogiate Arenduskeskuses oli esimese kolme aasta jooksul TAK-i uurimistga seotud kmme doktoritd ja 13 magistritd. Lisandunud on selles vallas veel kmneid magistri- ja doktoritid.

    Tudengid viiakse sedasi vara-kult kurssi Eesti ettevtete vaja-duste ning probleemidega, ht-lasi muudab see pikemas pers-pektiivis ka ettevtete tootearen-duspoliitikat.

    Juba 2004. aastast, mil loodi esimesed tehnoloogia arendus-keskused, on ka likoolide huvi nende loomise vastu ha kasva-nud. Kige rohkem TAK-e on loo-dud Tallinna Tehnikalikooli juurde, seejrel Tartu likooli ja Eesti Maalikooli teaduskon-dade mber.

    Koost TAK-iga muudab li-koolide ppekavasid ja uurimis-tde suundi Eesti ettevtete vajadustele vastavaks.

    Praegune tehnoloogia aren-duskeskuste programm ning kes-kuste projektid lppevad aastal 2015. Meile teadaolevalt planee-ritakse TAK-programmi jtkata ka jrgmisel programmeerimis-perioodil. Kesoleval rahasta-misperioodil ei ole uute TAK-ide moodustamiseks lisarahastuse leidmine aga realistlik, tles Erki Varbola.

    Tema snul on TAK-idega nagu enamiku teadus- ja aren-dusasutuste puhul avaliku sek-tori toetus vga olulisel kohal. Seetttu riigipoolse toetuse puu-dumisel arenduskeskused ise-seisvalt samas tegevusmahus tenoliselt jtkata ei suudaks.

    TEhnoloogia aREndus-kEskusTE pRogRaMM** 2003. aasta jaanuaris avas Eas tehnoloogia arenduskes-kuste programmi. selle meetme kaudu toetatakse ettevtete ja teadusasutuste vahelist pikaajalist koostd turule orienteeritud teadus- ja arendustegevuse elluviimisel.** Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava tehno-loogia arenduskeskuste prog-rammi eelarve aastani 2013 on 58 miljonit eurot, maksi-mumsumma he arenduskes-kuse kohta ligi 7,7 miljonit eurot.** 2009. aasta jaanuaris Eas-ile esitatud 14 tehnoloogia arenduskeskuse loomise taot-lusest valiti vlja 8 Tak-i, mida toetatakse rahaliselt. lisaks Euroopa Regionaal-arengu Fondi rahadele kaasfi-nantseerivad neid ligi sada partnerettevtet.

    Tehnoloogia arenduskeskuste erilehe vljaandmist toetavad: Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (TPTAK), Vhiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (VTAK), Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus (STACC), O Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus, Andrese Klaasi AS, AS Favor, Tallinna Tehnikalikool.

    Ettevtete ja krgkoolide koosts loodud arenduskeskuste uurimist tulemusel snnivad Eesti uued innovaatilised tooted ja teenused.

    Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn.

    Toimetaja: Raivo Murde | raivo.murde@lehed.ee

    Vhiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse teadlased on aastaid ttanud selle nimel, et arendada uue plvkonna vhiravimi kandidaate ning ttada vlja ja rakendada vhkkasvajate varase diagnostika tehnoloogiaid.

    FOTO: Siim Lvi

  • 2 Tehnoloogia arenduskeskused

    Tehnoloogia arenduskeskus aitas Favoril robotkeevitusse juurutada mitu uut toodet

    2009. aastal moodustasid neli-teist Eesti ettevtet innovaati-liste masinaehituslike tootmis-ssteemide tehnoloogia aren-duskeskuse (IMECC), et koos Tallinna Tehnikalikooli tead-laste ja IT-firmadega oma teh-noloogiat arendada. ks IMECC asutajaliikmeid on Favor AS, mille tootmise aren-dusjuht Marko Mnd tdes, et algusaasta kulus arenduskes-kuse tde kivitamisele ja kon-sortsiumi toimimisphimtete kujundamisele, kuid 2010. aas-tal alustati juba sisuliste tege-vustega.

    Tnaseks oleme robotkee-vituse alal vlja ttanud uni-versaalrakistuse kontseptsiooni

    hukese lehtmetalli ttlemisele spetsiali-seerunud as Favor on viimase paari aastaga koosts Eas-i ja Tallinna Tehnikalikooliga viinud kohaliku metallitstuse vlisturgudel arvestatava krge tasemeni.

    ja valmistanud keevitusrakis-tuse phiraami, millele on tule-vikus vimalik kiiresti ja paind-likult luua tootephiseid les-seaderakiseid, lausus Mnd. Lisades, et koosts TT-ga on tehtud robotil testkeevitustd ja keevismbluste katsetused optimaalsete keevitusreiimide mramiseks. Selle t tulemu-sena on ettevte robotkeevi-tusse juurutanud mitu uut too-det.

    Favori koost eesmrk tea-dusarenduskeskuses ongi aren-dada oma robotkeevituse kompleksi ja saavutada uute toodete kiire, efektiivne ja tead-mistephine robotkeevitus-protsessi juurutus koos paind-

    td tootmise ettevalmistuse ja tootearenduse protsesside kaardistamisega ja toodetega kaasneva dokumentatsiooni struktureerimisega. See on eel-duseks PLM-keskkonna proto-tbi evitamisel Favori toot-misse.

    Praegu on Favori suunaks pakkuda rohkem oma klienti-dele tootearendusteenust ja tei-selt poolt liikuda keerulisemate toodete valmistamise poole. See esitab ka suuremaid nudmisi tootega kaasneva ja kiiresti muutuva info haldamisele, r-kis Mnd. Nendele nudmis-tele pame vastata integreeri-tud infossteemide arendamise kaudu, mis siis toetaks tielikult ettevtte igapevast toimimist.

    Kui projekti alguses pti Favoris visioneerida tulemu-sed, kuhu neljanda tegevus-aasta lpuks tahetakse juda, siis detailsemalt on projekte juhitud aastaphiste tegevus-kavadega. Iga aasta lpus on tehtud kokkuvtteid ja planee-ritud uusi tegevusi. Nii oleme planeeritud lpptulemusele pidevalt lhemale liikunud. Eitada ei saa ka, et nende aas-tate jooksul on olnud tagasi-lke ja kik ei ole kulgenud planeeritult. Kuid see on ju arendust puhul loomulik. Tulevikuvisiooni osas arvas Mnd, et IMECC viks senisest rohkem tegeleda suhete loomi-sega Eestist vlja, et siinsetel ettevtetel tekiks vimalus vtta le parimaid praktikaid ja kohandada neid siis oma vaja-dustele.

    Siiski ei maksa tootmise arendusjuhi kinnitusel loota, et ainuksi sellises arenduskes-kuses olemine midagi ettevtte jaoks muudab. Eelkige peab ettevte ise enda tarvis ra hin-dama, milliseid kitsaskohti tea-dusarenduskeskuses osalemise kaudu soovitakse lahendada ja kuidas seal osalemine viks konkurentsivimet parandada.

    Tema snul oligi esimeste konsortsiumi tegevusaastate probleem see, et keegi ei tead-nud tpselt, mida me nd tegema hakkame. Tulid kokku tootmisettevtted, IT-ettevt-ted ja likool ning arvati, et hakkame nd midagi suurt korda saatma. Kuid tegelikud ettevtete probleemid ilmne-sid mni aeg prast nende kaardistamist ja alles siis said paika tegelikud tegevussuu-nad.

    ks peamisi probleeme on Mnni snul olnud ka see, et tegelikult on iga ettevte erine-vas arenguetapis ja sellest tule-nevalt on ootused keskusele erinevad. Seetttu vib vajalike tegevuste hisosa leidmine olla sna keeruline. IMECC-is oleme tnaseks mingil kujul selle hisosa siiski leidnud.

    Innovaatilise Masinaehitus-like Tootmisssteemide Tehno-loogiakeskus (inglise keelest lhendatuna IMECC) tegutseb selle nimel, et Eesti ttlevad tstused ja ettevtted kasva-taks innovaatiliste lahenduste abil oma lbilgivimet, aren-daks toodangut ning muudaks tootmist efektiivsemaks.

    liku vikeseeria tootmise suut-likkusega.

    Teise valdkonnana oli soov arendada tooteinfo haldamise protsessi, seda PLM- (Product Lifecycle Management) ss-teemi juurutamise kaudu ette-vttesse, et vhendada igape-vasest infovahetusest tulenevat raiskamist ja parendada tootega kaasneva info haldamist, tles Mnd. Lisaks vimaldab IMECC-is osalemine nha vii-maseid tootmistehnoloogilisi arenguid teistes ettevtetes ja mujal maailmas.

    Mnd tstis IMECC-iga koost plusspoolelt esile ka selle, et ettevttele on loodud juurdeps ressurssidele ja infole, millele muidu ei oleks osanud vi oleks raske olnud juurde pseda. Konsortsiumi

    tegevuse jooksul on partnerid sna avatult jaganud oma koge-musi ja on olnud vimalus nha, kuidas keegi on oma probleeme lahendanud.

    Kik see kokku on avarda-nud ettevtte pilti sellest, kui-das mujal on asju tehtud ning seelbi saadud ideid oma prot-sesside arendamiseks.

    Konkurentsivime parane-mise ja eeliste osas tdes Mnd, et niteks Favoril oli paar aastat tagasi hukese lehtmetalli robotkeevituse teadmised ja kogemused minimaalsed. Kuid ndseks on IMECC-i spetsia-listide abiga ettevtte robotkee-vituse suutlikkus tusnud oluli-selt.

    Teise projektiga ehk PLM-ssteemi juurutamisega on ettevte esimeses etapis teinud

    Toidu- ja Fermentatsiooni-tehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK)TFTAK toidulabor tegeleb jtise, kommide, leiva ja piimatoodete uute tehnoloogiate arendamisega. Eesmrk on toiduainete silivusaja pikendamine ja toidu funktsio-naalsuse parandamine. T tule-musena tusevad partnerettev-tete mginitajad ja kaubamrgi tuntus.

    Teine oluline tegevussuund on osalemine Hollandi, Kanada, Soome ja Eesti firmade ning tea-dusasutustega projektides, kus ttatakse vlja ja makse tehno-loogiaid ning riist- ja tarkvara bio-tehnoloogia alal kogu maailmas.

    Nanotehnoloogiate Arenduskeskus (NanoTAK)NanoTAK teostab partnerettevte-tele ja teistele huvilistele nanoteh-noloogiaga seotud uurimistid peamiselt uute materjalide vlja-ttamise valdkonnas.

    Nanotehnoloogiate Arendus-keskusel on kaks peamist uurimis-suunda: nanostruktuursed gaasi-sensorid ja funktsionaalsed nano-materjalid. Esimese uurimissuuna eesmrk on nanotehnoloogia ja uute materjalide kasutuselevtuga oluliselt parandada toksiliste, keskkonnavaenulike, plahvatus-ohtlike ja ka lihtsalt ebameeldivate gaaside detekteerimisvimalusi. Sensorelementide tundlikkuse

    parandamine ja viksem voolu-tarve kombineerituna juhtmevaba tehnoloogia ning ha rangemate keskkonna- ja ohutusnormatiivi-dega vimaldavad oluliselt laien-dada gaasisensorite rakendamist nii tstuses, kontorites, kodustes majapidamistes kui ka keskkonna monitooringus.

    Teise uurimissuuna sihiks on leida vimalus...