Tervis ja hea vorm | kevad 2012

  • Published on
    06-Mar-2016

  • View
    239

  • Download
    7

Embed Size (px)

DESCRIPTION

tervis ja hea vorm erileht

Transcript

<ul><li><p>&amp; Mrts 2011Lehe kujundas ja toimetas Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Janno Lamsoo, janno.lamsoo@lehed.ee, tel 680 4646. Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee</p><p>Tervis Hea Vorm</p><p>Vagisan intiimpesuvahend on valmis-tatud loodusliku vadaku ja rnade pesu-ainete baasil, puhastab intiimpiirkonda rnalt ja kaitsvalt. Pesuvahend on piim-happe abil reguleeritud nahasbralikule pH-tasemele umbes 5,0. Lisatud kummeli-ekstrakt rahustab nahka. </p><p>Vagisani intiimpesuvahend stabili seerib naha happelist kaitsekihti intiimpiirkonnas, ennetades pletike ja naharrituse teket. Vib kasutada igapevaselt, sobilik kigis vanustes naistele ning ka raseduse ajal.</p><p>Vagisan intiimpesuvahend </p><p>Moodsa naise vikesed saladused...</p><p>Saadaval apteekides.</p><p>kulleemmeeelii-</p><p> Menstruatsiooni eel ja selle ajal ldise enesetunde parandamiseks </p><p>(rindade valulikkus, nahaprobleemid, nrvilisus)</p><p> Energia taastamiseks ja vitamiinivaeguse proflaktikaks.</p><p> Raseduse, imetamise ning leminekuaastate ajal.</p><p> Juuste ja knte tugevdamiseks</p><p>Bioaktiivsete ainete kompleks naistele</p></li><li><p>Minisun D-vitamiin Vike Pike igasse peva!</p><p>Minisun D-vitamiin kogu perele.</p><p>Minisun on kige parem vahend tagamaks kogu perele vajalik pevane D-vitamiini kogus. Minisun on vike kslitooli maitsega tablett, mida on kerge nrida, imeda vi alla neelata. Minisun on Soomes vlja ttatud D-vitamiini sisaldav toidulisand, mille toime ja imendu-mine on hsti uuritud. Minisun on saadaval ka 300 tabletti sisaldavas perepakendis.</p><p>Saadaval hstivarustatud apteekides.</p><p>www.minisun.fi</p></li><li><p>Kui meie ainuke D-vitamiini allikas oleks pike, siis oleksime ilmselt juba ammu vlja surnud.D-vitamiin on inimesele eluliselt lioluline vitamiin. Inimor-ganism on vimeline D-vitamiini kll ka ise snteesima, kuid seda vaid piisava pikesevalguse toel. Selline D-vitamiini tootmine leiab aset inimese nahas UVB-kiirguse toimel tingi-mustes, kui me tavamistes n. vtame pikest.</p><p>Kuid miks vidavad uuringud, et meil on D-vitamiini puudus?Ennekike on heks olulisemaks phjuseks Eesti geograafili-ne asukoht ja siinne ilmastik. Eesti on phjamaa ja kuna pi-ke liigub meie maal madalalt, on pikese UVB-kiirgus thus reeglina vaid ajavahemikus kell 1014 ja sedagi vaid harva-del suvekuudel.Niigi vikest pikesepaistet vib aga omakorda piirata pilvi-sus. Olles nendel vhestel pikesepaistelistel pevadel tl, sites autoga vi toimetades mingil phjusel siseruumides, puudub praktiliselt igasugunegi vimalus, et meie organism saaks ise vajalikus koguses D-vitamiini toota. Samuti on tea-da, et UVB-kiirguse toimet takistab rohke kaitsefaktoriga pe-vituskreemide kasutamine. Teadlased on kindlaks teinud, et kui inimene elab Eestis enam kui 9 kuud aasta jooksul, siis suure tenosusega kannatab ta tsise vitamiinipuuduse kes. Erinevate uuringute andmetel on igast neljast Eesti elanikust kolmel D-vitamiini tase alla vajaliku normi, 8% ela-nikkonnast vib aga kannatada tsise D-vitamiini puuduse kes.</p><p>nneks ei ole pike siiski meie ainus D-vitamiini allikas.D-vitamiini leidub ka paljudes toiduainetes, kige rohkem si-saldavad seda rasvased kalad ja munakollane. Kigele vaata-mata ei suuda toidus leiduv D-vitamiini kogus tielikult meie igapevast vajadust katta ning et hoida ra vitamiinipuudu-sest tingitud haigusi, rikastatakse nt Soomes D-vitamiiniga piimatooteid. Eestis on niisuguseid rikastatud piimatooteid vhe mgil.</p><p>Tnapeval on D-vitamiini vimalik osta ka apteegist.Kui meil pole suvel aega ja vimalust piisavalt pikese kes viibida, on vimalik osta apteegist endale vajalik kogus vikest pikest. Eesti toitumis- ja toidusoovituste kohaselt soovitatakse D-vitamiini kasutada aasta ringi alates 4. elu-ndalast, Soome arstid aga soovitavad alustada D-vitamiini andmisega isegi veel varem juba teisest elundalast alates. Lisaks soovitavad Soome ravijuhised kasutada vanemas eas D-vitamiini vhemalt 20 g pevas.Tuleb meeles pidada, et D-vitamiini ostes tuleb eelistada D3-vitamiini (kolekaltsiferooli) sisaldavaid toidulisandeid, sest inimorganism omastab neid tunduvalt paremini.D-vitamiini olulisusest on juba palju teada, aga selle thtsuse kohta meie organismile lisandub iga pev uusi andmeid. Re-volutsioonilisi avastusi on tehtud just viimase kmne aasta jooksul, kus peaaegu igal ndalal avaldatakse uusi uuringuid D-vitamiini olulistest toimetest ja rollidest meie organismis.</p><p>D-vitamiin vike pikeMida olulist teeb D-vitamiin meie organismis? Kaltsiumi omastamine ja kaltsiumi ainevahetuse reguleerimine (luud ning hambad).D-vitamiini puuduse korral vheneb oluliselt kaltsiumi imendu-mine ja luudesse ladestumine, samuti luukoe uuenemine. See omakorda viib luukoe kaotuseni ja luutiheduse vhenemiseni, mille tagajrjeks vib olla suurenenud risk luumurdude tekkeks. Tsise D-vitamiini puuduse korral vib vlja kujuneda osteopo-roos ehk luude hrenemine. D-vitamiin on livajalik ka fosfori imendumiseks fosfor aitab samuti luustikku ehitada.</p><p> Rakkude diferentseerumine. Rakkude diferentseerumine on uute ning oma olemuselt erinevat liiki rakkude tootmine iges kohas, iges koguses ning igel ajal. Diferentseerumise tttu meie organism kasvab, uueneb ja haavad paranevad. D-vitamiini vhesuse korral toimib see mehhanism vigaselt ja vi-vad tekkida muteerunud rakud, mis paljunedes vivad muutu-da vhkkasvajaks.</p><p> Vhkkasvajad. D-vitamiini taseme ja vhkkasvajate esine-misel on leitud erinevaid seoseid. Mni viimastel aastatel aval-datud uurimus vidab, et D-vitamiini vhesus vib olla seotud kuni 15 erineva vhivormiga, sealhulgas rinna-, krsoole-, ees-nrme- ning kopsuvhiga. Seda fakti vib kinnitada ka asjaolu, et riikides, kus on pikest rohkem, on teatud vhkkasvajatesse haigestumise tase mnevrra madalam. D-vitamiini puuduse all kannatavad naised vivad nendele videtele tuginedes suu-rema tenosusega haigestuda rinna-, pie-, munasarja- vi krsoolevhki.</p><p> Nahk ja nahavaevused. D-vitamiin on terve naha vitamiin. Uuringud kinnitavad, et suurema osa nahaprobleemide korral on selgunud, et inimese D-vitamiini tase on madal, kuid selle reguleerimine aitab leevendada aknet, ekseeme ja psoriaasi, kuna D-vitamiin on naha terviseks hdavajalik.</p><p> Autoimmuunhaigused. Autoimmuunhaiguste puhul on inimese immuunssteem asunud rndama tema enda kude-sid. Sellisteks haigusteks on niteks diabeet, reumatoidartriit, sclerosis multiplex ja paljud teised. Nende haiguste esinemisel arvatakse samuti olevat seos D-vitamiini vhesusega. Seda on kinnitanud ka arvukad loomade peal lbi viidud uuringud, kus D-vitamiini koguste tstmisel hakkasid katseloomad paranema.</p><p> Energia. D-vitamiin on meie kehale energiaks pimedal ajal see tugevdab meie organismi ning aitab meid kaitsta erinevate viirushaiguste eest, hoolitseb kroonilise vsimuse sndroomi, depressiooni ning masenduse osalise vi tieliku vltimise eest.</p><p>Lisaks on D-vitamiinil ka roll vererhu ja kehakaalu reguleerimi-ses ning teadlased on seisukohal, et D-vitamiinil on oluline osa ka nrvissteemi vljakujunemisel ja toimimisel.</p><p>Dr Kaupo Olekoolitaja ja terviseekspert</p></li><li><p>Kaire Talvistekaire.talviste@epl.ee</p><p>Kui oled aasta otsa looderdanud ja ei jaksa enam trepistki les kn-dida, siis tuleb ometi midagi ette vtta, selgitab reisijuht Katrin (38) oma lubadust hakata uuest aastast paremaks. Osalt ajendas teda uuesti trenni minema seegi, et varem juba kappi ostetud kallid ja ilusad riided ei tahtnud mne jonnaka lisakilo prast selga passi-</p><p>Naised vtavad kehakaalu ja tervisega seotud lubadusi tsiselt</p><p>da. Uusi osta ka ei tahtnud. Teised tlevad kll, et sul pole hda mida-gi, aga ise tunnen, et pksinp on pingul ja keha mber tekib ujumis-rngas, selgitab ta.</p><p>Katrin tunneb, et learu on viis kilo, ja hakkas nende vastu vitle-ma veebruari algusest. Jaanuaris vttis hoogu, sest iga algus on ras-ke. Praegu on ta sisse saanud kor-raliku rtmi, kib vhemalt kolm korda ndalas trennis ja hoiab s-davad kogused range kontrolli all.</p><p>Uusaastalubadused vivad tunduda pelgalt praalimisena, ent neli ksitletud naist olid mrt-si alguses oma lubaduste titmisega ties hoos.</p><p>Neli uusaastalubadust kolmest on seotud kaalust alla vtmisega. </p><p>Foto: iStockphoto</p><p>4 Tervis ja Hea Vorm</p></li><li><p> Organismi vastupanuvime tugevdamiseks Sdame, aju ja silmade normaalse t silitamiseks Eriti vajalik inimestele, kes ei s kala</p><p>Mllers Dobbel Immunity - Topelt tugev tervis!</p><p>Oomega-3 (DHA+EPA) rasvhapped hoolitsevad sdame, veresoonkonna ja aju eest. Vitamiin A on vajalik immuunssteemile ja ngemisele. Vitamiin D on vajalik immuun-ssteemi normaalseks toimimiseks ja luusti kule. Vitamiin E on anti oksdant, mis kaitseb organismi vabade radikaalide eest.</p><p>Oomega-3 ekspert - 150 aastat kogemust Norrast! M1202-001</p><p>Sgisel on Katrinil kavas minna mgedesse matkama ja see nuab vhma, mida praegune koormus aitab kasvatada. Seljakotiga ikka mitu peva mgedes naljalt ei mat-ka, kui jaksu pole, phjendab ta.</p><p>Motivatsiooni aitab Katrinil le-val hoida ka kihlvedu, et 1. maiks on ta viis kilo alla vtnud. Sai kalli asja peale kihla veetud, tunnistab ta.</p><p>Sgisene lubadusKahe lapse ema Reelika (30) andis endale lubaduse juba mullu sep-tembris. Ja see lubadus oli pris suur: aprilli lpuks laste kandmi-sest kogunenud 25 lisakilo maha vtta. Ma olin enne lapsi normaal-kaalus. lekaal oli ikka meeletu, selgitab ta.</p><p>Sgisel hakkas ta kepikndi tegema ja liitus Figuurispradega. Sellest peale sb ta kuus korda pevas, hsti aeglaselt ja vikesi portsjoneid. </p><p>Rasvu ei vldi. Kike vib sa, rhutab ta. Tulemused on juba nha: Reelikal on nnestunud vabaneda 20 kilost. Vanad riided olen ra visanud ja kin pningult kolme-nelja aasta taguseid riideid vlja otsimas, rmustab ta.</p><p>Kui algul kadusid kilod paari kaupa, siis nd on kaalulangus aeglasemaks muutunud, mis on Reelika snul ka tiesti ootuspra-ne. Aprilli lpuks usub ta oma ees-mrgi saavutavat. </p><p>AutokooliNoor ema Anna-Liisa (26) vtab uusaastalubadusi tsiselt, tema jaoks pole tegemist ampanjaklaa-si krval praalimisega, et homsest algab uus elu. Ma mtlen oma lu-badused korralikult lbi ja nende tideviimine pakub mulle rahul-dust. Oma plaanide teistega jaga-mine annab mulle judu juurde, selgitab ta.</p><p>Uusaastalubadustega on Anna-Liisa peres seotud lausa uusaasta-rituaal. Terve pere kirjutab paberi-le, mis nad tahavad mduvasse aastasse maha jtta ja mis uude kaasa vtta ning mida kindlasti </p><p>korda saata. Lubadused pannakse mbrikusse ja pitseeritakse kinni, et siis aasta lpus avada.</p><p>Tnavu lubas Anna-Liisa teha autojuhiloa ja on selle poole juba samme astunud. Terve aasta on veel ees, arvab ta, et juab kind-lasti. Ennast tundes teab ta, et kui on lubadused snastanud ja kirja pannud, siis need realiseeruvad, ilma et neid peaks kogu aeg tera-valt fookuses hoidma.</p><p>Lapse snnist jrele jnud lisakilod kavatseb Anna-Liisa suu-rema ponnistuseta kigu pealt su-juvalt kaotada. </p><p>Vhem tdNelja lapse ema ja teatripetaja Kaja (48) aasta algas paastulaag-riga, et puhastada keha ja vaimu. Ndal aega iseendaga on hea hoo maha vtmiseks ja uue energia </p><p>ammutamiseks, pealegi tuleb siis Kaja snul igasuguseid sravaid mtteid. Paastumise eesmrk pol-nud langetada kaalu, kuigi kaaluga pole Kaja ka rahul. Uusi dieete ega imenippe ta ei otsi, sest teab tp-selt, mis kivi all kurja juur peidus on. Minu kaal kigub tugevasti just siis, kui ma ttan liiga palju. Arvan, et suudan veel ja veel. M-dutunde puudumine viib selleni, et ma pingutan le ja kaal hakkab kohe tusma, tpsustab Kaja. Kui ta on suutnud muuta oma elu sta-biilseks ega tee endale tga liiga, psib ka kaal paigas.</p><p>Seega oli ks tema tnavuseks aastaks antud olulisemaid lubadu-si vhendada tkoormust. hest tkohast on Kaja praeguseks juba loobunud.</p><p>Ta pab olla valvas, et uued huvitavad ettevtmised ja algatu-sed vaikselt taas kuhjuma ei hak-kaks. Kaja on teinud otsuse end tga mitte le koormata. Seetttu on ta otsustanud, et teeb hesugu-seid tid ega vta vastu kiki les-andeid, mis oleksid kll oskuste-kohased, kuid rviksid liiga palju tema aega. </p><p>Lubadus: aprilli lpuks laste kandmisest kogunenud 25 lisakilo maha saada.</p><p>Ta teab, et kui on lubadused snastanud ja kirja pannud, siis need realiseeruvad.</p><p>5Tervis ja Hea Vorm</p></li><li><p>Saadaval apteekides ja e-poeswww.walmark.ee</p><p>Viirused, bakterid ja erinevad nakkused rndavadImunActiv kaitseb thusalt nende eest!</p><p>Kasuta ImunActiv tablette:</p><p> immuunssteemi tugevdamiseks, eriti talvel ja varakevadel</p><p> krgenenud ohu korral haigestuda hingamisteede haigustesse (klmetus, gripp jne)</p><p> suurenenud fsilise ja vaimse stressi ning vsimuse ja kurnatuse korral</p><p>* ImunActivon ainuke immuunssteemitugevdav toode, mis sisaldab kliinili-selt testatud beetaglkaani annust. Prmirakust prit beetaglkaan aktiveerib immuunssteemi kaitse viiruste vastu ja aitab hvitada nakkushaigusi.</p><p>SINU VASTUPANU-VIME TUGEVDAJA</p><p>UNIKAALSEBEETAGLKAANIGA</p><p>Ka</p><p> im ja</p><p> kr hing</p><p> suure vsim</p><p>* ImunActu</p><p>Kaire Talvistekaire.talviste@epl.ee</p><p>O likooli Perearstikeskus pere-arst ja Tartu likooli peremeditsii-ni ppetooli vanemteadur Marje Oona selgitab kevadvsimuse ta-gamaid ja organismi vajadusi.</p><p>Kas kevadvsimus on priselt olemas vi on see mt? </p><p>Vsimus on levinud smptom, mida esineb igal aastaajal. Kuni kuu aega kestva vsimusega perioode on epidemioloogiliste uuringute andmeil 1525 protsendil inimes-test. Vsimus annab kehale mrku sellest, et tuleks aeg maha vtta ja rohkem puhata. Psiv vsimus vib olla ka haiguse smptom, niteks kehvveresuse vi depressiooni korral. Kui vsimus puhkamisega ei mdu ning hirib psivalt iga-pevase eluga toimetulekut, tuleks kindlasti arsti poole prduda. </p><p>Kevadvsimuse vastu aitab kige paremini korralik puhkusEnergia nappus, unisus ja loidus on mrgid kevadvsimusest, millest saab kige paremini le puhkuse ja lgastusega. Pole mtet loota, et multivitamiinid selle teie eest ra teevad.</p><p>Sageli rgitakse kevadvsi-musest ja testi, on ksjagu ini-mesi, kes kevadtalveti tunnevad end tavaprasest vsinumana. Kevadtalvise vsimustunde tekkel vib olla mitmeid phjusi: vhene pevavalgus, pikad ja pimedad d. See svendab vsimust ja meeleolu langust. Sel perioodil on ka hingamisteede viirusnakkuste pdemise hooaeg. Viirusnakkuse ajal ja mnikord isegi sna pikalt prast haiguse lbipdemist vib inimest kimbutada vsimustunne.</p><p>Milliste vitamiinide puudusest vib vsimus olla tingitud?</p><p>Vitamiinide juurdevtmine on lihtne. See tundub tervisele ohutu ja isegi tingimusteta kasulik vi-malus vsimuse leevendamiseks. Multivitamiinid ei ole aga energia-pillid! Uuringud multivitamiinide pikaajalise tarvitamise tagajrge-dest teevad pigem ettevaatlikuks </p><p> nende regulaarsed kasutajad ei ela sugugi kauem ja tervemalt, pigem vastupidi. Vsimuse parim leevendaja on piisav puhkus.</p><p>Siiski, vsimust vib soodus-tada niteks C- ja D-vitamiini puu-dus. Parimad C-vitamiini allikad on kgi- ja puuviljad, mida vib aasta lbi saada nii vrskena kui ka sgavklmutatuna. Seeprast on tsist C-vitamiini puudust tna-peval harva. Ka C-vitamiini prepa-raatide toidulisandina kasutamine on suhteliselt ohutu: tegu on vesi-lahustuva ainega, mille lemra-sed kogused vljuvad organismist neerude kaudu.</p><p>Suurte C-vitamiini annuste korral vib organism hakata seda vitamiini kehast lemra vlju-tama. Kui C-vitamiini vtmine siis pooleli jtta, vib kujuneda selle puudus. C-vitamiini pevane tar-bimissoovitus on tiskasvanutele 75 mg pevas. Rasedad ja rinnaga toitvad ema...</p></li></ul>