Väikelaeva ehitus ja hooldus

  • Published on
    14-Jan-2016

  • View
    97

  • Download
    11

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Vikelaeva ehitus ja hooldus. Vikelaeva miste. Meresiduohutuse seadus: - PowerPoint PPT Presentation

Transcript

  • Vikelaeva ehitusja hooldus

  • Vikelaeva misteMeresiduohutuse seadus: Vikelaev on veesiduk kogupikkusega 2,524 meetrit (niteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks vi sportimiseks. Vikelaevana ksitatakse ka 2,524-meetrise kogupikkusega veesidukit, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise vi mida renditakse vabaajareisideks vi sportimiseks vi kasutatakse vikelaevajuhtide koolituseks vi esitletakse mgi eesmrgil, kui see veesiduk ei vea le 12 reisija (edaspidi vikelaev, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise). Vikelaevana ei ksitata vistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt mrgistatud veesidukit (niteks jett, purjelaud, purjejaht, vistlusjaht ja muu selline), primitiivse konstruktsiooniga veesidukit (niteks ruhi, ruup, sst, kanuu, vesijalgratas ja muu selline) ning erikonstruktsiooniga veesidukit.

  • Vikelaevu klassifitseeritakse:Sidupiirkonna jrgi (ookeanialus, avamerealus, rannikumere alus, kaitstud mere alus, sisevete alus, turismialus, lbusidualus, harrastuskalapgialus, spordialus)Liiklusphimtete jrgi (sudealus, mootoralus, purjealus, mootor-purjealus)Kere (kaarte) kuju jrgi (tekita, tekiga, osalise tekiga, he kerega, mitme kerega, markaarelised, teravakaarelised, glisseerivkerega, veevljasurve kerega)Kere materjali jrgi (puit, plastik, komposiitmaterjal, metall)

  • Sidupiirkonnad:Rannanavigatsioon rannikulhedastes vetes kuni 20 meremiili kaldast

    Lhinavigatsioon Lnemerel ja sellega piirnevatel vetel

    Kaugnavigatsioon piiranguteta vljaspool nimetatud piirkondi

  • Kere kuju

  • Laeva liked, mdudVeeliini ehk alustasandPikitasandKeskkaare ehk miidlitasand

  • PIKITASAND VEELIINI TASAND KESKKAARE TASAND

  • Peamised mdudPikkus (Lh)Laius (Bh)Pardakrgus (F)Svis (T)Veeliini pikkus (Lwl)Veeliini laius (Bwl)Veevljasurve (V)

  • VeevljasurveMahuline veevljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites(m3) Kaaluline veevljasurve on laeva kaal tonnides.

    Nii V kui suurus oleneb laeva svisest.

    Vikseim veevljasurve on thja laeva veevljasurve 0.

    Suurim on veevljasurve tislastis TL.

    Magedas vees on kaaluline ja mahuline veevljasurve arvuliselt vrdsed.

    Soolases vees:

    - Merevee tihedus

  • Teoreetiline joonis

  • Vikelaeva kirjeldus ja terminidKereVeepealne- ja veealune kere Veeliin Vr AhterKesklaevPardadPhiKiilPeegelTekkKokpitPealisehitusLuukKajutKambsKoiIlluminaator Pilss Piigard Uim Reeling Roolipinn Kingston Sisemootor Vlismootor Diiselmootor Bensiinimootor Paiskmootor Kitur Protektor Taglas Mast Saaling Teng

  • Vikelaeva ehitusSrestik:Emapuu ehk kiilTvidPeegelKaared VeegridStringeridFlooridKniidVaheseinad

    Pillersid Piimid Komings Vaheparras SantekkVliskateRautised

  • 1 - ahterpeegel 2 - kokpit3 - raadioantenn4 - radari antenn5 - sidusild6 - kambs (laeva kk) 7 - reeling

    8 - vrpiik (panipaik ankruotsa vi ankruketi jaoks)9 - ankrupeli10 - kimm 11 - vrisektsioon12 - magamisasemed13 - WC14 -mootor

    15 - vendrid16 - suvlli tihend (deidvudi tihend)17- retekk18 - pardad19 - suvlli kronstein20 - rool21 - varurumpel roolile (varuroolipinn)22 trimmplaadid (trimmi reguleerivad horisontaalsed roolid)23 - sukruvi jalg (sukruvi konsool, vindisammas)

  • Parda lare tarindusParda ja phja tarindus ribiplangutuse puhul

  • 1. Elektriline, hdrauliline vimehhaaniline roolilekanne.2. Kiiruse reguleerimise ssteem3. Mootori ksitsijuhtimise seade4. Elektriakumulaatorid5. Akusektsiooni ventilatsioon6. Mootori ventilatsioon7. hufilter8. Ktusetorustik9. Ktusepaak10. Pilsipump11. Pardatagune klapp12. Gaasipliit ja gaasissteem13. Kontrollmteriistade paneel

  • Seadmed ja ssteemidSEADMED:

    RooliseadeAnkruseadeReelinguseadeKinnitusseadePukseerimisseade

  • SSTEEMID:

    KtusessteemVentilatsioonissteemElektrissteemTarbessteemHeitgaasissteemFekaalvetessteem

  • Juhtimis- ja kontroll- seadmed1. Radariekraan2. Logi3. Kajaloodi nitaja4. GPS5. ULL raadiotelefon6. Mootori kontrollniturid7. Mootori prete nitaja8. Rooli asendi nitaja9. Kompass10. Elektronkaart11. Elektri kontrollniturid12. Vriptkuri juhtkang13. Mootor(ite) prete regulaator(id)14. Trimmlaudade juhtkangid15. Sukruvi(de) konsooli(de) kalde regulaator

  • Vikelaevade merevarustusNavigeerimisvarustusPstevarustusTuleohutusvarustusAvariivarustusEsmaabivarustusSudevarustus

  • Thtsamad mereomadusedUjuvus:D= VVaruujuvusMinimaalne vabaparras

    PstuvusKreenDifferentMetatsenterLoojangunurk

    KikuvusVeevljasurve- ja glisseerivkereKujutakistusHrdetakistusLainetakistushutakistusGlisseerimine (v= 34,6 D km/h) Juhitavus KursilpsivusPratavusPrderingi diameeter

    Uppumatus

    Tugevus

    Meretaluvus

  • Ujuvus - laeva vime seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenhtud lasti.

    Pstuvus ehk stabiilsus - laeva vime prduda tagasi tasakaaluasendisse, kui teda sellest vlja viinud vlisju mju lakkab. Kallet mdetakse kreeninurgaga .

  • PstuvusSltuvalt raskus- ja ujuvuskeskme omavahelisest asendist vib laev pstuvuse seisukohalt olla stabiilne, indiferentne (kskikne), labiilne e. ebapsiv.

  • Kikuvus - laeva vime liikuda vees ettenhtud kiirusega temale rakendatud liikumapaneva ju mjul, millega letatakse tekkiv takistus. Juallikaks on suajam.

    letada tuleb: hrdetakistust tekib laevakere hrdumisest vees; kujutakistust tuleneb keeristest ahtri taga; lainetakistust tuleneb laeva liikumisel tekkivatest lainetest; hutakistust oleneb laeva veepealse osa purjepinnast, tuule suunast ja tugevusest

  • Juhitavus saavutatakse aktiivsete ja passiivsete juhtimisvahenditega.

    Rool passiivne juhtimisvahend, mis ei vimalda manverdada vee suhtes paigal oleva seisatud suajamiga laevaga.

    Ptkurseade aktiivne juhtimisvahend, mis tekitab iseseisvalt piksurvet autonoomse suajami abil.

    Hbriidjuhtimisseadmed need lubavad suunata suajami tmmet, tekitades sellega prava ju. Teatud juhtudel vimaldavad laeval liikuda klgsuunas.

  • Uppumatus tagatakse veetihedate vaheseinte, mis takistavad vee tungimist vigastatud sektsioonist teistesse laeva ruumidesse, olemasolugaUppumatuse tagamiseks peab laeval olema nutav ujuvusvaru - osa pardast veest vljas. Seda pardaosa nimetatakse vabapardaks. Vabaparda krgust reguleerivad rahvusvahelised eeskirjad.

  • Laevade mdistamisel ja vrdlemisel kasutatakse registertonnaai mistet.1 registertonn = 100 kuupjalga = 2,83 m3

    D. Moorsomi ssteemi kohaselt eristatakse:Kogumahutavust (brutotonnaa), mis on kigi laeva ruumide maht, kust arvatakse maha: juhtimisruumid (roolikamber, roolimasina ruum, kapteni kajut jm), abimasinate ruumid, ruumid, mida ei saa sulgeda veetihedalt, kambs.Puhasmahutavus (netotonnaa) lasti ja reisijate veoks kasutatavate ruumide maht. See saadi arvates kogumahutavusest maha: meeskonnaruumid, kaardikambri ja raadioruumid, laevavarude laoruumid, ballasti mahutamise ruumid (ballastitsisternid) ja piigid, masinaruumi maht.

  • ReisijatemahutavusLaeva dokumentides on nimetatud maksimaalne lubatud inimeste arv vikelaevas.Laevale siduloa vljastav ametkond kinnitab laevale plaadi, mis kinnitab seda arvu.

  • Sidukaugus nitab miilides vahemaad, mille laev saab lbida ktuse tisvaruga.

    Ktusekulu nitab ktuse hulka, mida laev vajab he meremiili lbimiseks tiskigul.

  • KIIRUSTehniline kiirus kiirus, mida vimaldab arendada laeva liikurseade maksimaalse vimsuse juures.

    Ekspluatatsiooniline kiirus keskmine kiirus, mis on reaalne arvestades reisi jooksul tekkivaid takistusi, ilmastikust tulenevaid kiiruse langusi ja kiirusepiiranguid.

    konoomne kiirus kiirus, mille juures kulutatakse he miili lbimiseks minimaalne vimalik ktuse hulk.

  • Laeva kiirust mdetakse slmedes

    1 slm = 1 meremiil/tunnis1 slm = 1852 meetrit/tunnis1 slm = 0,514 meetrit/sekundis

    Kiirust mdetakse riista vi seadmega, mida nimetatakse logiks.

  • Vikelaeva juseadmedJuseadmete klassifitseerimine:

    Ttskli jrgi: neljataktilised - ttskkel toimub kolvi nelja kiguga (vntvlli 2 pret); kahetaktilised - ttskkel toimub vntvlli he prde jooksul ning kolb liigub selle jooksul les ja alla.Ktuse jrgi: gaasimootorid, vedelktusega mootorid, gaasi-vedelktusega mootorid ttavad heaegselt gaasil ja vedelktusel.Kttesegu valmistamise viisi jrgi: kttesegu vlise moodustamisega mootorid (karburaator- ja gaasimootorid) ja kttesegu seesmise moodustamisega mootorid.Silindrite titmise viisi jrgi: lelaadimiseta mootorid silinder tidetakse ktteseguga vi huga kolvi liikumisel levalt alla hrenduse mjul; lelaadimisega mootorid vrske hk vi kttesegu surutakse silindrisse hupumba abil, kus pumbaks vib olla kolbpump, tsentrifugaalpump, mille tulemusena saame suurema huga titeastme ja suurema vimsuse. Kik 2-taktilised mootorid on lelaadimisega.Kompressiooni astme jrgi: krge kompressiooniastmega mootorid; madala kompressiooni-astmega mootorid.Konstruktsiooni jrgi: silindrite arv, silindrite asetuse jrgi, reverseeritavad ja mittereverseeritavad mootorid, parema ja vasaku pramissuunaga mootorid.Kigu kiiruse jrgi: aeglased mootorid kuni 350 r/min; keskmised mootorid 350-750 r/min; kiired mootorid 750-4500 r/min. Kolvi liikumisega: aeglased kuni 6,5 m/s ; keskmised ja kiired le 6,5 m/s. Kolvi liikumise kiirus c= s r / 30 (s kolvikik, r prete arv)

  • Statsionaarne vi pramootorStatsionaarne mootor, mis omab toetusjalgu ja toetub amortiseerivate puksidega mootori vundamendile.Pramootor rippmootor, mis kinnitatakse kinnituspoltidega ahtripeeglis olevasse vljalikesse.Bensiini- vi diiselmootorSiseplemismootorid, milleks nim. sooj