Värat (2009 Märts)

  • View
    238

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Eesti Rahva Muuseumi ajaleht vrat.

Transcript

  • Arvamus Kultuuriprand Maailmafilm ERM 100 Kihelkonnad KalenderTnane ja homne EestiRahva Muuseum LOE LK 2

    Eesti Rahva Muuseumthistab kihelkonnapiireLOE LK 67

    Kultuuriprand digitaalsesinforuumis LOE LK 3

    Kultuuriline ellujmine meie vi nende? LOE LK 45

    Eesti Rahva Muuseumi 100tegevusaastat LOE LK 67

    Mi da te ha ke vad su vel? LOE LK 8

    Koguja Lennart Meri Linnutee tuulte ekspeditsioonil ksitlemas Praskovja Mihhailovna Sainahhovat. Tagaplaanil Rein Maran. FOTO AADO LINTROP, 1977 ERM FK 1926:36

    NR 1 (5), 2009

    vratEesti Rahva Muuseumi ajaleht toobteile kaks korda aastas snu meid ja le vaa teid ERMi te gevusest.ERMi ajaleht on ki kide muu seumisp rade vljaanne, mis kutsubkaasa mtlema p sivast ja kadu -vast, suurest ja vikesest.

  • Rkides ERMist kui institut-sioonist, rgime eelkige neistinimestest, kes asutuses tta-vad. Inimesed kujundavad asu-tuse no.

    ERMis on 94 ttajat, kellestosa tagab ERMi kogudes olevatematerjalide silimise ja teebkik, et igal huvilisel oleks vi-malus kogusid kasutada. Osameie ttajatest uurib Eesti kul-tuuri ja soome-ugri rahvaste kul-tuuri, kirjutab oma uutest tead-mistest raamatuid ning artikleidja teeb filme. Meil on inimesed,kelle lesandeks on teha nitusi,etendusi, programme ja ritusi,ja inimesed, kes hoiavad korrasja toimimas muuseumi hooned,igapevase elu ning asjaajamise.Kas me oleme kikides nendestegevustes parimad? Kahjuks eiole. Meil on palju puudu sellest,et olla korraga tark ja hinnatudvald konnatundja, koostaldispartner ja sbralik abiline. Kuidme oleme need puudused en -dale teadvustanud, valmis p -pima ja arenema, et ERM oleksalanud sajandil avatud, asja-tund lik, usaldatav ja hiskondaknetav asutus.

    Lisaks oma ttajatele kujun-davad ERMi no meie koost-partnerid likoolidest ja teadus-keskustest, kultuuri-, majandus-ja poliitikaringkondadest ningsbrad Eestist ja kaugemalt.Oma partnerit austav ja tunnus-tav koost kaunistab ERMi jakasvatab asutuse tugevaks. Vanavrtustav ja uut loov mluasu-tus toestab oma hiskonda.

    UUS MUUSEUM

    Paaril viimasel aastal on avalik-kuses palju rgitud ja kirjuta-tud ERMi uuest hoonest. See onka loomulik, sest saja aasta jook-sul on see viies kord, mil plaani-takse ja projekteeritakse EestiRahva Muuseumi maja spet-siaalset hoonet ERMi otstarbeksja vajadusteks. Ka aastal 2009peame sajaprotsendiliselt nus-tuma ERMi juhatuse esimehe,muuseumi rajamise eestvedajaOskar Kallase snadega: Tahabmuuseum oma lesannete kr-gusele jda, siis peavad tal ruu-mid olema, mis tema otstarvetejaoks on ehitatud.

    Need otstarbed on tna tei-sed, kui olid minevikus. Muu-seumi lesanne on neid mr-gata, ra tunda, neile igestioma vimaluste ja tegevustegavastata. Muuseumi sees tegele-taksegi vga intentsiivselt justuue sisu loomisega. Uus muu-seumihoone on harukordne vi-malus nidata suuri ja rikka-

    AGNES ALJAS

    Snnipevaeelhtul

    2 | Arvamus ESMASPEV, 23. MRTS 2009

    Tnane ja homne Eesti Rahva MuuseumSajand muuseumi elus on seljataga. Uus sajand on alanud meie jaoks uuenduslikult. Juubeli -aasta on hea aeg vaadata tagasi sellele, mis on tehtud ning hinnata tegevusi uue sajandimtmes ja kontekstis. Millised on ERMi ideed ja ootused iseendale ja avalikkusele?

    Peatoimetaja Pille Runnel, toimetusAgnes Aljas, Tuuli Kaalep, Liisi Toom. e-post erm@erm.ee. Tel 7350 400Lehe kujundas Eesti Pevaleht

    likke, plvest plve rahva pooltkingitud ja annetatud rahvus-kultuuri kogusid, nendest vrsu-nud teadmisi ja petusi hoopisavaramalt kui seni.

    ERMis on ju le miljoni si-liku ja museaali eseme-, foto-,filmi- ja videoarhiivi kogudesning raamatukogus. Uuel sajan-dil ei peaks see varandus enamolema peidetud, vaid avatud jakttesaadav kogu rahvale.

    Uude hoonesse valmiv psi-nitus, mis esitab maailma sellekirevuses ja mitmekesisuses, onvallandanud mtete ja ideede-tulva mitte ainult ERMis, vaid kakigis ERMi koostpartnerites:uus psinitus on uue sajandipsinitus.

    INIMESE KOGEMUS

    ERMi tnane eesti kultuurilugukajastav psinitus, mis valmis1990. aastate keskpaigas, toetashiskonna uue rkamisaja pd-lusi: taheti tunnetada oma juurija seostada end oma rahvusening selle psimisega. Etteval-mistused uueks psinituseks onseadnud senised kogud ja tead-

    mised uude valgusse: me taha -me tsta kultuuri keskmesse ini-mese tema argielulises keskkon-nas, nidata inimest kultuuriloojana, kultuuri aga dnaami-lisena ning kogemusekesksena,nagu see ju tegelikkuses on.

    Esemekogud hakkavad sellesnituses knelema: jutustamalugusid iseendast, subkultuuri-dest, astuvad kaheknesse aega-des, vimalustes ja oludes.

    KULTUURITSTUS

    Mrkamatult oleme judnudprojektidemaailma, kus ERMiigapevase tegutsemise osaks onTTAde (tasuvus- ja teostatavuseanals) koostamine ning iga-ks oskab melda sihtgruppide-phiselt. ERMi tegevuses, niinagu igal teisel institutsioonil,on kindel positsioon kommuni-katsioonil ning turundusel, ige-tel sihtgruppidel ja reklaamil.Muuseum on otsekui keskpunkt,kuhu koonduvad mluinstitut-sioonile omane kon servatiivsus,teadusmaailmale tunnuslik aka-deemilisus ja metoodilisus,kultuurielule loomuprane loo-

    mingulisus, arendusksusele ise-loomulik innovatiivsus, haridus-asutusele sobilik korrektsus ningmeelelahutus- ja turismiasutu-sele viitav hea tuju ning haara-vus. Kike seda, milleks muu-seumile vimalus on antud,tahame me ka ellu viia, tehesseda usaldusvrselt ja teadmis-tel phinevalt, koostst tekkivasnergia abil.

    KODUNE KESKKOND

    ERMi idee on algusest pealeolnud: jdvustada rahva iga-pevaelu ja selle tpilisi klgi tid ja lbutsemisi, rivastustja taluhooneid, ning teha sedaoma rahvale toetudes. Rhuase-tused on tnagi samaks jnud,elektrooniline meedia on loonudmuuseumi ja rahva va helisekskoos- ja kaastks vaid senisestmrksa avaramad vimalused:pea igahel on vimalik andaoma panus ERMi arhiivimater-jalide-, foto-, video- ja filmiar-hiivi- ja esemekogude kujune-misesse. ERMist eraldatud EestiKirjandusmuuseumi Kultuuri-looline Arhiiv, Rahvaluule Arhiivning Arhiivraamatukogu, misjuriidiliselt kuuluvad kll hoopisEesti Kirjandusmuuseumi koos-seisu, moodustavad hes tnaseERMiga lbi veebiphiste and-mebaaside, htsete elektrooni-liste vljaannete taas suure ter-viku kordumatu osa meie rah-vuslikust kultuurimlust.

    ERM alustab oma teist aasta-sada teotahtelise, rmsa ja ava-tuna. Meil on palju head, midaminevikust kaasa vtta ningveelgi rohkem head ootab ees.Jtkuks vaid oskust seda headigapevaselt ra tunda, nha,kuulata ja mista!

    Me hindame ja kiidame koosttahet, leldistevajaduste seadmist ettepoole isiklikust kasust ja hea-olust, usku valitud eesmrgi olulisusesse kiki neid

    vrtusi, mis olid Eesti Rahva Muuseumi loomise eel-dusteks. Samas ksime endalt, kas Eesti Rahva Muu-seumi mte suudab ka tnasel peval enda mber koon-dada samasugust loovat judu ja head tahet, mis lubaksmitte ainult psida, vaid snnitada ka uut.

    Meie vastus on kindlalt jaatav. Inimesed igast Eestimaa nurgast ja igast maailma pai-

    gast, kes tunnevad end Eestiga seotult, saadavad muu-seumile tervitusi. Kord on selleks muuseumile kingitudese hes sellesse ktketud jutustusega, kord lihtsaltsnad: Ma soovin, et meie muuseumil lheks hsti.

    Tartu linnavalitsus, kes andis ERMile esimest kordapeavarju juba 1912. aastal, lubades meie ksutusse ruu-mid hoones Gildi tnav 8, on muuseumi krval ka juu-beliaastal. Muuseumi 100. snnipeva piduhtu 14. ap -rillil Vanemuises ei saaks toimuda ilma linnavalitsusetoeta. Linnavalitsuse abita ei saaks me 15. mail Raadimi sahrberi varemetel avada vlifotonitust Eestimaainimestest. Pikka juttu ja selgitamist pole asjaajamisteslin naga ammu vaja: Tartu kib muuseumiga ksikes.

    1923. aastal andis Eesti Pank oma puhaskasumist 250 000 marka, et ERMi all saaks ttada Eesti Biblio-graafia Asutis. Muu seumi 100. snnipevaks kingib EestiPank rahvale 10-kroonise hbedast kodarraha. Sellesse2009. aastal vermitud kodarrahasse on koondunudrahva ajaloo kogumis- ja silitamislugu selle vrikuses

    ja suursugususes. Kigerohkem on aga valmivaskodarrahas kinnitust, etvaid meie ise saame jttajreltulevatele plvedeleloo oma ajast.

    Eesti Posti poolt valmis-tatud ERMi sajanda aasta-peva postmark, mbrikja eritempel on kui sisukaskokkuvte Eesti rahvus-

    kultuuri rikkusest. Postmargile jdvustatud vmust-rid, peremrgid ja puitesemed knetavad meid ka tna,hoiavad eemale halva ja kurja, kui me neid mrke vaidlugeda maldame.

    Ajalooliste kultuuripiirkondade thistamine kihel-konnapiiride mrkimisega, nagu selle idee aastaid tagasivlja pakkus president Lennart Meri, oleks ka ERMi 100.juubeliaastal jnud ellu viimata, kui seda poleks juli-selt toetanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministee-rium ja Maanteeamet. Kihelkonnapiiride trhm, mil-lesse kuulusid esindajad Maanteeametist, Siseministee-riumist, Eesti Keele Instituudist, Vru Instituudist, Pre-sidendi Kantseleist, Kohanimenukogust, Tartu likoo-list, AS Regiost, ttas vaimus, mille najal ERMgi kordloodi koost ja hise eesmrgi tunnetus. 14. aprill,kui president Toomas Hendrik Ilves avab esimese kihel-konnapiiri thistava sildi Luunja sillal, on alguspevaksettevtmisele, millega saja-aastaseks saav ERM tahabanda rahvale tagasi osakesegi sellest, mis rahvas onERMi panustanud: piirkondliku identiteedi teadvusta-mine aitab kaasa plisasustuse silimisele regioonides.

    Nimetatud ja veel mitmed teised ettevtmised, missnnivad koosts ja htehoidmisevaimus, lubavad EestiRahva Muuseumi suure pidupeva eelhtul uskuda, etERMi mte on endiselt loov jud. Et oma muuseumi onka tna ja homme vaja kui hendavat keskkohta, kustmeie oma rahvuslise mineviku kohta ngelikku selgitustja tuleviku pete sihi kohta kujukat juhatust viksimesaada (Jaan Tnisson, 1911).

    ERMi mte on endiselt loova juga.

    Me hindame ja kiida -me koosttahet, le ldiste vajadusteseadmist ettepooleisiklikust kasust.

    Arhiivimaterjalid(lk)

    Esemekogud (tk) Fotokogu (tk) EestiKultuuriloolineArhiiv (EKM)

    Arhiivraamatukogu(EKM)

    Eesti RahvaluuleArhiiv