Valgus ja energia | kevad 2012

  • Published on
    22-Mar-2016

  • View
    268

  • Download
    1

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Valgus ja energia | kevad 2012

Transcript

  • mrts 2012Erilehe kujundas Eesti Pevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Margit Laasnurm, 680 4629, margit.laasnurm@lehed.ee

    Valgus ja energia

    S.1 sarjas on olemas kik tnapevaseks installatsiooniks vajalik: raamid kuni 5-le seadmele; pistikupesad TV-le, -telefonile-arvutile, -klaritele, -videoseadmetele; valguse regulaatorid ja valguse juhtimisssteemid; termostaadid erinevatele kttessteemidele; erinevad llitid ventilatsioonile, -kardinatele; aegllitid liikumisandurid intelligentse hoone seadmed (KNX)

    Disainiauhindadega prjatud ajatu funktsionaalne Berker S.1 sari onvalmistatud kriimustuskindla krglikelise pinnaga duroplastist ja onsaadaval kahes aja jooksul muutumatus vrvitoonis: valge ja kreemina.

    Maaletooja:Silmani Elekter AS, www.silman.eeEdasimjad:Ehituse ABC, K-Rauta, Bauhof, Espak, Decora, Harju Elekter jt. hstivarustatud ehitusmaterjalide kauplused

    Berker S. 1

    Disainiauhinna vitja...Mitmeklgne... Taskukohane...Lihtsalt llita... Berker S. 1

    Kui mugavus ja energiasst on olulised, soovitab Euroopa juhtiv elektriktteseadmete tootja FENIX kasutada Eestis levinud salvestava prandaktte asemel pigem otsest prandaktet. Vaatleme, mille poolest need kaks ktteviisi erinevad. Salvestava tphimttega prandaktte puhul paigaldadakse kttekaabel 10-14 cm segukihi alla. Sellise paigaldusviisi puhul akumuleerub soojus betoonikihti ja kiirgub sellest htlaselt ruumidesse. Puuduseks on aga kttessteemi juhtimise inertsus. See thendab, et sisuliselt ei saa me soojust mitte siis kui vaja, vaid siis kui vimalik. Niteks peval, kui pike soojendab prandat, on lektmise oht, sest betoon on juba soe ja prand ei jahtu kiiresti isegi siis kui termostaat ktte vlja llitab. Tulemuseks on ebamugavalt palav tuba. htul, kui vlistemperatuur langeb, ei jua kttekaabel aga prandat uuesti piisa-valt kiiresti les soojendada ja tuba vib jda jahedaks. Samas peame kulutama palju energiat betoonimassi enda soojendamiseks ja selle temperatuuri hoidmiseks. Kuna Eestis on ise ja pevase elektritariifi hinnavahe suhteliselt vike ja betoonimassi ktmisele kulub palju energiat, ei saavuta me loodetud rahalist vitu ka ainult ise tariifi ga elektriga kttes.

    Paindliku ja sstliku alternatiivina soovitab FENIX Lne-Euroopas laialt levinud otsest prandaktet. Otseseks prandaktteks saab kasutadaFenix ECOFLOOR 10W/m kttekaableid, Fenix ECOFLOOR 160W/m2 kttematte viFenix ECOFILM kttekilet. Otsese prandaktte puhul paigaldatakse kttekaabel vaid 2-4 cm paksuse betoonisegu sisse, ECOFILM kttekile aga otse parketi vm. prandakatte alla. Otsese ktte peamiseks eeli-seks on dnaamiline reguleeritavus, st. ktame siis, kui seda vajame. Lisaks ei kulu liigset energiat betoonimassi lesktmiseks ja selle soojuse hoidmiseks. Kuna otsese ktte puhul puudub salvestava ktte inertsus, saab ruumitemperatuuri vga lihtsalt ja kiiresti vastavalt soovile tsta vi alan-dada. Niteks annab temperatuuri alandamine seks vi tpeval kodust raoleku ajaks mrgatavat kokkuhoidu. Alandades temperatuuri 1C vrra, vhenevad kulud ca. 5%. Lahkudes kodust ja llitades sisse FENIX regulaatori automaatse temperatuuri alandi 5C vrra, vhenevad kulud ca. 25%.

    Lisaks on vimalik ssta paigalduskuludelt, kasutades tehases valmistatud kttematte vi

    kttekilede komplekte, mis teevad paigalduse kuni kaks korda kiiremaks ja mugavamaks. Kttemattidele kehtib pikk, 10-aastane garantii ning FENIXil on juba le 10-aastane kogemus Eesti profi paigaldajate turul.

    Fenix ECOFLOOR ja ECOFILM kttessteeme mvad Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora, Tehnika ri jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused

    Maaletooja: Silmani Elekter ASTallinn, Kadaka tee 56, tel 671 1220,info@silman.ee

    Tartu, Vasara tn 50, tel 742 8688, tartu@silman.eewww.silman.ee

  • 2Valgus ja energia

    Hdroakumulatsiooni-elektrijaam kui energia- ja keskkonnaprojektLembit ValiEnergiasalv O

    Maailm on pidevas muutumises ja kuigi paljud meist tlesid aastaid tagasi, et ei soeta endale kunagi mobiiltelefoni vi koduarvutit, on tnaseks vhe neid, kes pole oma snu snud. Kui aga juba kord tehnika uuemad snad enda ellu lubada, siis sna ruttu ei mista me, kuidas varem ldse hakkama saime. Selline paradigma muutus on toimumas ka energeetikas, sest ajal, kui elektril ttavaid vidinaid aina juurde tuleb, on nii meie elekt-rijaamad, -vrgud ning ka arusaam elektrist ajast ja arust. Kui energee-tikarevolutsioon he lausega kokku vtta, siis on see suurte fossiilsetel ktustel ttavate elektrijaamade asendumine hajutatult paiknevate taastuvenergia jaamadega ja nuti-kas tarbija, kellele antakse ohjad nii oma tarbimise kui ka tootmise reguleerimiseks.

    Kuidas taltsutada tuult?Kuigi taastuvenergeetika liike on mitmeid ja ige on neid kiki energiatootmise portfellis kom-bineerida, siis Eestis on taastu-

    venergiat vimalik kultiveerida peamiselt biomassi ning tuule abil. Tuuleenergia tootmiseks on meil vga soodsad tuuleolud, kuid nagu elektri tarbimine, on ka tuul muutliku iseloomuga ja see suuren-dab vajadust elektrissteemi tasa-kaalustamise jrele. Tuule heitliku loomusega toimetulemiseks ehk balansseerimiseks on energiass-teemil mitmeid vimalusi, mis luba-vad elektrituulikuid sisse arvata ka elektrissteemi vimsusbilanssi. Reguleerimiseks sobivad hsti vee-hoidlatel phinevad hdroelekt-rijaamad ja pumpelektrijaamad, kus tuuleklluses pumbatakse lejva tuuleenergia abil vesi lemistesse reservuaaridesse, ja kui tuult pole, lastakse veel lbi turbiini alla joosta ning muunda-tud energiast toodetakse elektrit. Selline energiasalvestamise mee-tod on majanduslikult ka kige soodsam. Kuna Eestis suurte hd-rojaamade rajamiseks looduslikke krgusi aga pole, tuleb need teki-tada kunstlikult. Jelhtme vallas on algatatud Maardu hdroaku-mulatsiooni-elektrijaama projekt, kus krguste vahena kasutatakse maa-alust kaevandust; meri on

    Lisaks hku paisatava CO2 vhenemisele, mida plevkiviener-geetika asendamine tasakaalus-tatud tuuleenergiaga kaasa toob, on hdroakumulatsioonijaama rajamisel veel teinegi keskkonna-alane aspekt. Nimelt tuleb elekt-rijaama ehitamiseks maa seest kigepealt vljata graniit ja seda saab kasutada teedeehituses lub-jakivi asemel. Lubjakivi ressursid on teadaolevalt ammendumas ja

    uute kaevanduste avanemine on problemaatiline. Pealegi on gra-niidist katendiga teed vrreldes lubjakivist ehitatutega oluliselt vastupidavamad. Seega aitab hd-roakumulatsioonijaama ehitamine tsta teede kvaliteeti ning silitada vrtuslikku elukeskkonda lubjaki-vikarjride mitterajamise arvel.

    Vaata ka: www.energiasalv.ee

    lemiseks basseiniks ja alumine bassein rajatakse Neeme granii-dimaardlasse 500 meetri sga-vusele. Planeeritava elektrijaama vimsus on 500 MW, taeg tis-vimsusel 12 tundi ja akumuleeri-tava energia maht 6000 MWh.

    Hdroakumulatsioonijaam kui keskkonnaprojekt Eesti on maailmas kahjuks tuntud oma suure koloogilise jalajlje

    poolest ja see on suuresti tingitud plevkivi kasutamisest elektriener-gia tootmisel, sest protsessi kigus paiskub hku palju ssihappegaasi ehk CO2. Plevkivist elektri tootmi-sele on aga olemas alternatiiv nii maismaale kui ka merre rajatavad tuulepargid, mida annab senisest palju rohkem vrku integreerida, kui samal ajal lahendatakse hd-roakumulatsioonijaama abil tuule-energia salvestuse ksimus.

    Ionheatsystem Leidi Alternatiivenergia lahendused Pikesekttessteemid PV pikesepaneelid Maakttesoojuspumbad, hk-vesi soojuspumbad Vertikaalsed tuulegeneraatorid Kasutatud tuulegeneraatorid kuni 0,6 MW Kvaliteetboilerid NIBE Biawar Kttessteemide, alternatiivenergia ssteemide projekteerimine, konsultatsioon ja projektide koostamine CAPSTONE mikroturbiinid - elektri ja soojuse koostootmisjaamad alates 65 kW

    Sooduspakkumine: Pikesektteseadmed eramaja tarbeveetootmiseks alates 1885.00 EUR (sis. km 20%) Vaakumtorukollektor OHC 30/58/1800 Katusekandurid Pumbagrupp koos juhtautomaatikaga Paisupaak, automaathuti

    www.leidi.eewww.aea.ee

    Leidi Consult O Savime 8A, Vahi kla,Tartu vald , Tartumaa 60534Vahi Tstuspark

    tel: +37256560494tel/fax: +3727336339leidi@leidi.ee

    Graafika: Maret Mr

    www.ve.eeinfo@ve.eetel. 650 9900

    Esindatud paljud tootjad: GE, ABB, Siemens, Schneider Electric, Omron, OBO Bettermann, Phoenix, Circutor jpt

    KULUTAMEVHEM JA VALGUSTAME ROHKEM

    Leiame lahenduse projektidefinantseerimiseks kulusid tstmata

    Sstvad valguslahendused tnavatele

  • 3 Valgus ja energia

    Kontaktinfo: ENERGIAERKPERT Owww.energiaekspert.ee

    tel.6398767 vi 5048521

    FINNWIND ELEKTRITUULIKUD (Soome) ja SOLARWATT JA SCHCO PV-PIKESEPANEELID (Saksa)

    Soodsad, elektrivrgugalihtsalt hendatavad

    Annamenu rohelise

    investeerimisskeemi "Vikeelamute

    rekonstrueerimise toetus"

    70%-lise toetuse taotlemisel!

    Vahur Parve Danfoss AS tehniline juht

    Ssteemi sdamikuks on kesk-paneel, mis juhib traadita kogu majas paiknevaid termostaate ja andureid see vimaldab igas ruumis tagada just seal soovitud temperatuuri.

    Lihtsust ja kasutajasbralikkust toetab minimalistlik disain. Pole segadusseajavaid nuppe, ktte juhtimine toimub puutetundliku ekraaniga. Soovi korral saab valida eestikeelse men. Ssteemi kasutamine on tehtud vga lihtsaks ja intuitiivseks, kahtluse korral saab abi igas ekraanipildis sisalduvast ?-funktsioonist.

    Lihtsasti kasutatav ktte juhtimine sstab energiat. Vga lihtne on programmeerida temperatuuri alan-damist siti, kui me magame, ja peval, kui meid pole kodus. Samuti siis, kui lheme perega puhkama ja oleme ra niteks mitu ndalat. Sel juhul saab mrata ajavahemiku, millal temperatuuri alandatakse meie poolt soovitud mrani. Tagasi tulles ootab meid jlle soe maja.

    Ja seda saab teha vaid soovi-

    Devilink juhtmevaba ktte juhtimisssteem sstab energiattud ruumides vi kikides ruumides korraga.

    Avatud platvormiga ssteemDevilink on nn avatud platvor-miga ssteem, mis vimaldab hil-jem seda laiendada see seob kokku kogu maja sisekliima kontrol-limiseks vajalikud seadmed.

    Devilink CC keskkontrolleri 3.5 vrvilise puutetundliku ekraa-niga saab juhtida kogu maja ktet soovitud ruumides vi kikides ruu-mides korraga.

    Raadiosignaali lekandesa-gedus on 868,42 MHz. Signaali levi on tavalises majas Devilink seadmete vahel kuni 30 m. Kui keskkontroller ei suuda mingi seadmega otsehendust vtta, kordavad teised vrgutoitega Devilink seadmed (FT, HR, PR) signaale. Vajaduse korral saab kasutada Devilink CF-RU signaa-likordajaid. Maksimaalne signaali-kordajate arv ketis on kolm. Seega on maksimaalne signaali levi kuni 90 meetrit ja sellest peaks piisama ka suure maja korral.

    Devilink RS ruumiandur m-dab temperatuuri ruumis. Samuti saab sellega ruumi temperatuuri muuta. Ruumianduril on taustaval-gustusega displei ja patareitoite tttu saab selle paigutada sise-kujunduslikult sobivasse kohta.

    Andurisse on sisse ehitatud kontroll-ssteem, mis annab hireteate nii ruumianduri displeile kui ka kesk-kontrolleri ekraanile, kui patarei on thjaks saamas.

    Devilink FT termostaat llitab ktteelemendi sisse/vlja. Selle klge saab hendada pranda-anduri. LED-valgusdiood nitab, kas kte on sisse vi vlja llitatud. Termostaadis on sisseehitatud kont-

    rollssteem, mis llitab ktte vlja, kui anduris on katkestus vi lhis. Suurte ruumide korral vime soovi korral kasutada hes ruumis kuni nelja prandatermostaati, mida juhitakse korraga.

    Devilink PR (pistikuga relee) ja Devilink HR (svistatav relee) vimaldavad juhtida valgustust, eri ktteseadmeid (boiler, elektri-line ktertikuivati) vms vastavalt

    Devilink on uuenduslik elektrilise pranda- ja ka vesiktte juhtimisssteem.

    keskkontrolleris seatud taimeri-programmile.

    Devilink CC keskkontroller suudab juhtida ka Danfossi living connect radiaatoritermostaate ja Danfoss Link HC vesiprandaktte regulaatoreid. Viimane vimaldab juhtida kuni viite ruumi ja kuni km-met titurmootorit.

    Samuti saab juba lhitulevikus selle ssteemiga juhtida ka Danfossi

    soojuspumpasid ja Danfossi soojus-tagastusega ventilatsiooniseadmeid.

    Suuremate hoonete puhul, kui kasutatakse mitmeid keskkont-rollereid (hotellid, korrusmajad), saab need vastavate seadmetega siduda maja ethernet-vrku ja neid juhtida spetsiaalse serveri abil sel-leks autoriseeritud arvutite kaudu.

    Lisainfo: www.devi.ee

  • Konsultatsioonid Projekteerimise eelsed ning jrgsed konsultatsiooniteenused

    Elektripaigaldise projekteerimine Vlisvrkude ja -rajati ste projekteerimine Arhitektuurvalgustuse 3D modelleerimine ja projekteerimine Hoone elektripaigaldise projekteerimine Hoone nrkvoolupaigaldise projekteerimine

    Tstus- ja hooneautomaati ka projekteerimine, kaasa arvatud EVS-EN 15232 (BACS energiathusus) ja RKAS nuetele vastavad projekti d

    Eksperti isid

    Projekteerimise valdkonnad Elamud Broohooned hiskondlikud hooned Haiglad Tstus- ja tootmishooned Vlistrassid Tnavavalgustus

    Energiasst algab kvaliteetsest projektist

    eD Insenerid elektrialasele mudelprojekteerimisele (BIM) orienteeritud ett evte

    eD Insenerid O, Ltsa 8, Tallinn, reg-nr 11715469, www.edin.ee, info@edin.ee

    Teeme projekteerimistid ka Soome ja Venemaa standardite jrgi.