Veljo Kütt Kevad 2009

  • Published on
    08-Jan-2016

  • View
    101

  • Download
    6

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Natura 2000 toetus erametsamaale. Toetuse saamiseks vajalikud nuded ja kontroll nuete titmise le. Veljo Ktt Kevad 2009. Toetuse saamise nuded on stestatud pllumajandusministri 16. aprilli 2008. a mruses - PowerPoint PPT Presentation

Transcript

<ul><li><p>Veljo Ktt</p><p>Kevad 2009Natura 2000 toetus erametsamaaleToetuse saamiseks vajalikud nuded ja kontroll nuete titmise le</p></li><li><p>*</p><p>Toetuse saamise nuded on stestatud pllumajandusministri 16. aprilli 2008. a mruses nr 36 Natura 2000 alal asuva erametsamaa kohta antava toetuse saamise nuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise tpsem kord. Korda muudeti pllumajandusministri 20. aprilli 2009. a mrusega nr 49 justumisega 2. maist 2009. a.Mrusega saab tutvuda internetis Riigi Teataja, Pllumajandusministeeriumi vi Erametsakeskuse kodulehekljel.</p></li><li><p>*Nuded toetuse saamiseksTaotleja on erametsaomanikMetsaala on taotleja omandisMetsaala pindala on vhemalt 0,3 haMetsaala asub Natura 2000 alal (2009. aastast Natura aladel uued tpsustatud piirid)Metsaala on keskkonnaregistris (Maa-ameti andmebaasis)Metsaala on maakatastris kirjas metsamaa klvikuna vi alal kasvavad puittaimed krgusega vhemalt 1,3 m ja vrade liitusega vhemalt 30%Metsaala piir on visuaalselt tuvastatav</p></li><li><p>*Metsaalaks loetakse metsamaad vi hte selle osa, mis asub he katastriksuse ja sihtkaitsevndi vi he katastriksuse, hoiuala ja piiranguvndi piires.</p><p>Katastriksuste vaheline piir ja kaitsevndite vaheline piir jagab pindalalt tervikliku metsamaa erinevateks metsaaladeks, vlja arvatud hoiuala ja piiranguvndi vaheline piir. Kuna hoiualal ja piiranguvndis on toetuse mr sama, siis nende vndite vaheline piir metsamaad erinevateks metsaaladeks ei jaga.</p><p>Metsaala pinna hulka loetakse ka kuni 4 meetri laiused teed, kraavid, tuletkestusvndid ning kuni 0,1 ha suurused lagendikud ja kuni 4 meetri laiused ja kuni 0,1 ha suurused muud alad.Metsaala</p></li><li><p>*Mis saab siis, kui metsamaad lbib tee?le 4 meetri laiune tee, kraav, tuletkestusvnd vi mni muu ala, mis lbib metsamaad, jagab selle erinevateks metsaaladeks.</p><p>Kui metsaalal on le 4 meetri laiune tee, kraav, tuletkestusvnd vi le 0,1 ha suurune lagendik vi le 4 meetri laiune ja le 0,1 ha suurune mni muu ala, tuleb metsaala pinna mrkimisel taotlusele arvestada nende objektide alune pind metsaala pinnast vlja. </p></li><li><p>*Metsaala ja selle thistamineMetsaala piiripunktid peavad olema thistatud kohapeal visuaalselt tuvastatavate piirimrkidega.</p><p>Piir vib olla looduslik (kraav, tee, jgi, jrv) vi tehislik (tarad, kiviaed). Kui looduslik vi tehislik piir puudub, tuleb metsaala piir taotlejal thistada.</p><p>Kui looduslik vi tehislik piir maastikul on heselt arusaadav, siis piiri kulgemist tiendavalt thistama ei pea.</p></li><li><p>*Metsaala ja selle thistamine (2)Metsaala piiripunktid peavad olema thistatud kohapeal visuaalselt tuvastatavate piirimrkidega (vai, post, kupits jne). Piirimrk paigaldatakse piiri knupunkti ning piiriligu alg- ja lpp-punkti lhtudes katastriplaanil olevatest piirimrkidest.</p><p>Kui metsaala piir on ebakorraprane vi kui piiriliku ei saa heselt tuvastada, siis mrgistatakse piir kogu ulatuses. Piirimrk paigaldatakse selliselt, et piiri kulgemine maastikul oleks heselt arusaadav. Metsaalal asuva sellise ala piir, mille kohta ei vi toetust taotleda, peab samuti olema thistatud vi seda peab olema vimalik heselt tuvastada. Puude mrgistamiseks vib kasutada ka mrklinte vi spetsiaalset vrvi. Mrgistamisel metsa mitte risustada.</p></li><li><p>*Metsaala ja selle thistamine (3)Ringikujulise metsaala (kaitstav punktobjekt niteks pesapuu, allikas) puhul peab olema thistatud metsaala keskpunkt.</p><p>Kui ringikujuline metsaala asub ksnes osaliselt taotleja omandis, tuleb lisaks keskpunktile thistada piirimrkidega ka katastriksuse piir (sealhulgas ringikujulise metsaala piiri ristumiskohad katastriksuse piiridega).</p><p>Liikumispiirangutega metsaalasid tuleb thistada koosklas kehtivate liikumispiirangutega.</p></li><li><p>*Miks on vajalik piiride thistamine?Piiride thistamine on vajalik, sest tegemist on pindalaphise toetusmeetmega.</p><p>Toetusaluse pinna suurust peab olema vimalik looduses korduvalt le mta ja seda saab teha vaid siis, kui piir on kohapeal visuaalselt tuvastatav.</p><p>Kui on probleem, et omanik ei tea kinnistu piiripunkte, siis tuleks abi paluda maamtjalt. Metsaalade thistamisel saavad aidata metsakonsulendid. Natura vlispiiride ja vndite piiride tpsustamiseks vib prduda Keskkonnaametisse.</p></li><li><p>*Millisele alale toetust ei anta?</p><p>Natura 2000 erametsamaa toetust ei vi taotleda sellise maa kohta:</p><p>mis on PRIA pllumassiivide registrismillele taotletakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetustmillele taotletakse loodushoiutoetustmille kohta on slmitud vriselupaiga kaitse lepingmille kohta on slmitud loodushoiut leping</p></li><li><p>*Mis saab siis, kui juba taotlesin mnda neist toetustest?Samaaegselt neid toetusi Natura 2000 erametsamaa toetusega ei maksta.</p><p>Kui niteks metsaala he osa eest saab omanik vriselupaiga kasutusiguse tasu, siis tuleb see osa metsaala pindalast maha arvata, thistada looduses ja nidata ra kaardil. lejnud metsaalale on lubatud Natura 2000 erametsamaa toetust taotleda.</p></li><li><p>*Nuded taotleja kasutuses oleva pllumajandusmaa kohtaKui taotlejal on igus kasutada pllumajandusmaad, peab ta kalendriaastal (kohustuseaastal) titma kohustuslikke majandamisnudeid, jrgima pllumajandusmaal hid pllumajandus- ja keskkonnatingimusi ning silitama psirohumaad. Kik need kokku on nuetele vastavus. </p><p>Vljarenditud pllumajandusmaad paneb taotlusele kirja maa tegelik kasutaja (rentnik).</p><p>Kui Natura 2000 erametsamaa toetuse taotleja ei kasuta pllumajandusmaad, siis tal ei ole neid nudeid vimalik ka kusagil tita ning nende nuete titmist ei nuta.</p></li><li><p>*Miks Natura 2000 erametsamaa toetuse juures arvestatakse pllumajandusmaal tehtavaid tegevusi? Nuetele vastavuse phimte tuleneb Euroopa Liidu igusest ja thendab, et inimene/ettevte, kes ei tida igusakte ja hid tavasid, ei tohi saada ties mahus toetusi.Samas kiki rikkumisi hinnatakse kohapeal, vttes arvesse rikkumise tsidust, ulatust ja psivust.</p><p>Seos Natura 2000 erametsamaa toetuse ja nuetele vastavuse nuete vahel tuleneb nukogu mruse (E) nr 1698/2005 artiklist 51.</p><p>Euroopa Liidu igusaktid on kikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele jrgimiseks kohustuslikud, mistttu ei saa ka Eesti nimetatud nuete titmise kohustusest erandeid teha vi nende titmist mitte nuda. </p></li><li><p>*Nuetele vastavus: head pllumajandus- ja keskkonnatingimused ja kohustuslikud majandamisnudedHead pllumajandus- ja keskkonnatingimused on stestatud pllumajandusministri 9. mrtsi 2009. a mruses nr 33 Head pllumajandus- ja keskkonnatingimused, psirohumaa pindala silitamise kohustuse titmise tpsem kord, psirohumaa pindala silitamise kohustuse leandmise alused ja kord ning psirohu-maa silitamiseks vajalike abinude rakendamise tpsem kord. Kohustuslikud majandamisnuded on kehtivast seadusandlusest tulenevad nuded ja vastav loetelu koos viidetega seadustele on avaldatud PRIA ning Pllumajandusministeeriumi kodulehel. Heade pllumajandus- ja keskkonnatingimuste ning kohustuslike majandamisnuete nuete loetelu on kirjas ka abistava infomaterjali Natura 2000 Abiks taotleja lisas.</p></li><li><p>*Nuetele vastavus: kohustuslikud majandamisnudedNatura 2000 erametsamaa toetuse taotleja peab vastavalt nukogu mruse (E) nr 1698/2005 artikli 51 stetele titma kogu ettevttes kohustuslikke majandamisnudeid.Kohustuslikud majandamisnuded on kehtivast seadusandlusest tulenevad nuded, mille jrgimine on seotud toetuse saamise suurusega. Alates 2009. aasta kehtivad A-osa nuded:- keskkond (KM 1- 5) 18 nuet- loomade identifitseerimine ja registreerimine (KM 6 8) 14 nuet</p></li><li><p>*Nuetele vastavus:head pllumajandus- ja keskkonnatingimused(1)Hanja, Otep, Valgjrve, Vastseliina ja Misso vallas asuvast taotleja valduses olevast pllumajandusmaast peab vhemalt 30% olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1.novembrist kuni 31.mrtsini pllumajandusmaal olevad pllumajanduskultuurid ja krret.le 10% kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks pllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi vtteid. Sobivateks agrotehnilisteks vteteks loetakse mulla harimine risti kallakuga, psirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, orgaaniliste vetiste kasutamine koosklas Veeseaduse 26 1 ga, minimeeritud plluharimine, kaitseribade rajamine kngaste nlvadele vi veekogude kallastele vi muu mullaerosiooni takistav tegevus.Taotleja koostab vi vajadusel uuendab hiljemalt taotluse esitamise aasta 15.juuniks pllumajandusmaa kohta viljavaheldus- vi klvikorraplaani, mis peab olema kohapeal kontrollimiseks kttesaadav 5 aastat prast selle koostamist. Plaanis peavad sisalduma vhemalt viljavaheldus- vi klvikorra nidisplaani andmed. Plaani ei pea koostama psirohumaa, puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutataval pllumajandusmaal ja pllul, mis on viksem kui 0,3 ha. Pllumajandusmaal kulu, heina ja phku pletada ei ole lubatud.</p></li><li><p>*Head pllumajandus- ja keskkonnatingimused (2)Pllul tehtavatel tdel tuleb lhtuda muldade harimiskindlusest. Pldu vib harida ajal, millal kasutatav tehnika ei jta pllule harimissgavusest sgavamaid jlgi. Pllumajandusmaal ei tohi esineda sgavamaid roopaid kui 30 cm.</p><p>Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad on vhemalt ks kord enne 31.juulit niidetud vi on seal karjatatud loomi. 31.juuliks on niide koristatud vi hekseldatud. Karjamaana kasutataval rohumaal karjatatakse loomi loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse, ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa le. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel mrgitud maa-alal olema vimalik visuaalselt tuvastada. </p><p>Eelneva nude erandid:Nudeid ei kohaldata heinaseemne ja heintaimede energiakultuurina kasvatamise korral kuni kaheaastase haljasvetisena kasutatava puhul sisseknni aastal.Looduskaitseseaduse -de 10 ja 11 alusel kaitse alla vetud loodusobjektil ja looduslikul rohumaal peab niitmise nue olema tidetud hiljemalt 20.augustiks.Juhul, kui niidet ei koristata 31.juuliks, on hekseldamine lubatud alates 1.juulist. </p></li><li><p>*Head pllumajandus- ja keskkonnatingimused (3)Taotleja peab pidama plluraamatut.</p><p>Pllumajandusmaal kasvatatakse pllumajanduskultuuri, mis on klvatud, maha pandud vi istutatud 15.juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi vtteid ja vltides seejuures umbrohu levikut, vi hoitakse pllumajandusmaad alates 15.juunist mustkesas.</p><p>Pllumajandusmaal peab jrgima Maaelu ja pllumajandusturu korraldamise seaduse 6.peatkis stestatud tuulekaera trjeabinusid. </p><p>Pllumajandusmaa, millele taotleja toetust ei taotle, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi vtteid, mis vlistavad ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut ning vimaldavad seda maad kasutusele vtta pllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta jrgmisel kasvuperioodil.</p></li><li><p>*Head pllumajandus- ja keskkonnatingimused (4) : psirohumaa silitamine</p><p>Psirohumaa silitamise kohustuse eesmrgiks on vltida rohumaa suuremahulist muutmist pllumaaks.</p><p>Taotleja peab silitama taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal pindalatoetuste taotlusel mrgitud psirohumaa pindala</p><p>Silitamisele kuuluva psirohumaa pindala teatas PRIA taotlejale 1.jaanuariks 2006.a. </p></li><li><p>*Kontrollimine jaguneb:Halduskontroll teostab Erametsakeskus.Kohapealne kontroll teostab Erametsakeskus. Lisaks teostavad kohapealset kontrolli PRIA (heade pllumajandus- ja keskkonnatingimuste titmine, psirohumaa silitamine), Taimetoodangu inspektsioon ja Veterinaar- ja Toiduamet (kohustuslike majandamisnuete titmine) ning Keskkonnainspektsioon (kohustuslike majandamisnuete ning looduskaitseseaduse ja metsaseaduse nuete titmine).Esitatud taotluste kontrollimine</p></li><li><p>*HalduskontrollErametsakeskus vaatab taotluse ja muud esitatud dokumendid lbi, kontrollib nendes esitatud andmete igsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nuetele.</p><p>Kinnisturegistri ja keskkonnaregistri kaasabil kontrollitakse, kas taotleja on metsaala omanik, kas mets on registris, kas metsa pindala vastab toetuse saamise nudele ja kas metsaala asub Natura 2000 alal.</p><p>Kui taotluses avastatakse mingi puudus, saadetakse taotlejale jrelprimine ning palutakse puudus krvaldada. </p></li><li><p>*Kohapealne kontrollErametsakeskus kontrollib vhemalt 5% taotlejatest.Taotlejat teavitatakse kohapealse kontrolli toimumisest ette kuni 48 h. </p><p>Kohapealse kontrolli kigus: 1) mdetakse le pinnad;2) kontrollitakse kalendriaastal metsaseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevate nuete titmist.</p></li><li><p>*Kohapealne kontroll (2)Kohapealse kontrolli kigus on jrelvalveametnikul igus nuda toetuse saamiseks esitatud nuete titmise kontrollimiseks vajalikke dokumente (niteks metsateatist).</p><p>Kui taotleja vi taotleja esindaja viibib kohapealse kontrolli juures, nitab ta kohapealset kontrolli tegevale ametnikule vajaduse korral ette metsaala piirimrgid vi piiri.</p></li><li><p>*Kohapealne kontroll, nuetele vastavus (3)PRIA kontrollib taotleja kasutuses oleval pllumajandusmaal heade pllumajandus- ja keskkonnatingimuste titmist ning psirohumaa silitamist.</p><p>Kontrollitakse vhemalt 1% taotlejatest.</p><p>Keskkonnainspektsioon, Taimetoodangu Inspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet kontrollivad oma pdevuse piires samuti vhemalt 1% toetuse taotlejatest oma valdkonna nuete osas.</p></li><li><p>*Toetuste vhendamine vi taotluse rahuldamata jtmine</p></li><li><p>*Toetuste vhendamine vi taotluse rahuldamata jtmine (2)</p></li><li><p>*Toetuste vhendamine vi taotluse rahuldamata jtmine (3)</p><p>EksimusVhendamise mrTaotleja on rikkunud kaledriaastal looduskaisteseaduse ja metsaseaduse nudeidTaotlust vhendatakse 5-25% vi kuni 50% arvestades rikkumise tsidust vi korduvustSama metsaala asub pllumassiivide registrisSelle metsaala osas jetakse taotlus rahuldamataSamale metsaalale on taotletud poolloodusliku koosluse toetust, loodushoiutoetust vi on slmitud vriselupaiga kaitse leping vi loodushoiut lepingSelle metsaala osas jetakse taotlus rahuldamataKaasomandis oleva metsaala korral ei ole tidetud nudeid toetuse taotluse esitamise kohtaTaotlus jetakse metsaala osas rahuldamata, kui puudust ei krvaldata thtaja jooksul</p></li><li><p>*Taotlus jetakse rahuldamata, kuiEsitatavatel dokumentidel (taotlus, kaart) puudub taotleja allkiri Taotlus on esitatud vi postitatud rohkem kui 25 peva prast taotluste vastuvtmise thtaega (st prast 15. juunit)Taotluses esitatud pindala on vndite likes 30-50% suurem kohapealse kontrolli kigus mdetud pindalast Taotluses esitatud pindala on vndite likes le 50% suurem kohapealse kontrolli kigus mdetud pindalast Pindalaerinevused on tahtlikud Taotleja ei vimalda lbi viia kohapealset kontrolliTaotleja on tahtlikult rikkunud toetuse saamise nudeid Taotleja mjutab taotluse menetlemist pettuse vi hvardusega vi muul igusevastasel viisil Taotleja ei ole puuduste krvaldamiseks mratud thtaja jooksul puudusi krvaldanud </p></li><li><p>*Otsuse tegemine30. aprill 2010 - Erametsakeskus otsustab taotluse rahuldamise vi rahuldamata jtmise.</p><p>Toetuse saajate nimed ja taotlejatele makstavad toetussummad avalikustatakse Erametsakeskuse ja PRIA kodulehel 10 tpeva jooksul prast otsuse tegemist.</p><p>Taotlejale saadetakse otsuse koopia kui taotlus on jetud rahuldamata vi kui toetust on vhendatud.</p></li><li><p>*Toetuse maksminePRIA maksab toetuse vlja taotleja arvelduskontole hiljemalt 30. juuni 2010</p></li><li><p>*Mis saab siis, kui ma ei ole tehtud otsusega nus?</p><p>Kui taotleja ei ole Natura 2000 erametsamaa toetuse taotluse kohta tehtud otsusega nus, on taotlejal igus 30 peva jooksul prast otsusest teadasaamist esitada vastavalt haldusmenetluse seadusele Erametsakeskuselevaie, phjendades oma...</p></li></ul>