Ateena linn ja selle elanikud

  • Published on
    19-Jul-2015

  • View
    156

  • Download
    5

Embed Size (px)

Transcript

Ateena linn ja selle elanikud

Ateena linn ja selle elanikud6.klassPiret PihuTnu tugevale laevastikule oli Ateena turvaline ja soodsate tingimustega Kreeka thtsaim kaubanduskeskusSadam Pireus Hellase suurim

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:1785_Bocage_Map_of_Athens_and_Environs,_including_Piraeus,_in_Ancient_Greece_-_Geographicus_-_Athens-white-1793.jpgAgoraa e. turuplatsOli vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sjavekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa res Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplusedPiiratud sammaskikudega

http://et.wikipedia.org/wiki/AgoraaAkropol e. kindlusKlassikalise perioodi (5.saj. eKr.) kige olulisemaks ehituskompleksiks oli Ateenas krgel kaljul asuv akropolTugevasti kindlustatudAkropolist sai thtsuse kaotanud linnuse asemel templite paiknemiskoht. Akropoli pses mitmeosaliste paraadvravate - Propleede - kaudu, mida olid kaunistanud parimad kunstnikud. Propleede trepi lpus olid mitmerealistest marmorsammastest portikused. Vlised sambad olid dooria, sisemised joonia stiilis.

Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose.

Sissekigust paremal oli vidujumalanna Nike vike, kuid erakordselt kaunis tempel.Keset akropoli asus Pheidiase loodud tohutu Athena pronkskuju.Kige kuulsam on Parthenon. Peatempel Parthenon oli phendatud linna kaitsejumalanna Athenale

http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon

Phedias

Kaunistas Parthenoni templi reljeefidega ja valmistas selle sisemusse Athena kuju. Li ka Zeusi kuju Olmpias.Enamik ta tdest on hvinenudJumalanna Athena snnipevapidustusedKorraldati suuri rongkike, mida juhtisid preestrid ja preestrinnad.Toodi ohvreid jumalannaleJrgnesid sordivistlusedPanatheneia

http://earlyworldhistory.blogspot.com/2012/02/panathenaic-festival.htmlARISTOKRAADID-elasid misates, uhketes majades. Nende majapidamises palju orje. Olid silmapaistvad poliitikud. ppisid knekunsti ja vitlemist, harrastasid sporti. Rahvakoosolek valis igal aastal nende seast riigiametnikke, kelle kohus oli juhtida polise sjavge ja korraldada igapevaelu.Ateena hiskondKODANIKUD-kelleks loeti enamasti kiki vabu pliselanikest (antud polises sndinud) mehi. Kik kodanikud visid osaleda rahvakoosolekul, mis oli phimtteliselt riigi krgeim vimuorgan.

TALUPOJAD-Enamik polise kodanikke olid talupojad. Linnade, ksit ja kaubanduse edenedes kasvas ka linnaelanikkond, kelle hulgas suuremates linnades olid lekaalus ksitlised.

ORJAD-Kreeka oli orjanduslik hiskond. Orjade seas moodustasid enamuse vramaalsed (sjavangid vi vlismaalt ostetud orjad), kuid oli ka vlaorjusse langenud talupoegi. Orje kasutati peaaegu kikjal. Orja ksitati kui omaniku vara, millega too vis oma suva jrgi mber kia, isegi tappa.PerekondMEHEDKodanik allus tavaliselt 30-aastasena ja valis endale naise seisuse, kaasavara ja heade omaduste jrgi.Veetsid aega rahvakoosolekutel, kisid klas Otsustasid riigiasjade le.

NAISEDTdrukud pandi mehele umbes 15-aastaselt, nad ei saanud oma abielu le ise otsustada. Nende kohustuseks oli hoida korras majapidamine, kasvatada lapsi,juhtida teenijate td.Osalesid usulistel pidustustel ja matustelPoisid kisid koolis, kus petati lugemist, kirjutamist, arvutamist (loeti Homerose teoseid).Vaesemad poisid jid prast algtdede selgek saamist kodustele tdele, rikkamad jtkasid haridusteed- veti muusika-, tantsu-, spordi- ja knekunstitunde.18-20- aastasena viibiti kaitseteenistuses, prast selle lbimist said nad tieiguslikeks kodanikeks.Tdrukute haridus oli perekonna enda asi-nad ei kinud avalikkes koolides. piti ksitd ja majapidamisega toimetulekutHaridusKreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntuimad olid: veini hoidmiseks meldud, kahe sangaga amfora, kolme kepidemega veenu hdria; lai vee ja veini segamisnu krateer

Vaasimaal

6. saj. eKr. Kujunes kikides Kreeka vaasivalmistamiskeskusteslplikult vlja nn. mustafiguuriline stiil.Figuurid maalitakse musta likiva vrviga heledale savipinnale, detailid kraabitakse sisse.

Pildil hdria 6. saj. eKr.

5. saj. eKr hakkas vaasimaalis valitsema uus, nn. punasefiguuriline vaas.Uuendus seisnes selles, et kujutiste tagapind kaeti musta vrviga, figuurid jeti katmata (esinevad punastena mustal foonil). Uus tehnika vimaldas detailsed jooned peene pintsliga peale maalida.Pildil niobiidide (Niobe laste) tapmist kujutav krateer.

Recommended

View more >