Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ja funktsioonid

  • Published on
    22-Nov-2014

  • View
    4.430

  • Download
    9

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Konspektid

Transcript

  • 1. Biomolekulide ldine ehitus ja lesanded #5 Koostas: JanaPavlenkova

2. Ssiniku thendus

  • Ssinik vib moodustada neli kovalentset sidet
  • Mitepolaarsete kovalentsete sidemetega hendatud aatomid moodustavad ahelakujulisi, hargnevaid ja tsklilisi molekuleid
  • Heterotskliliste molekulide tskli koostisse kuuluvad ka teised elemendid

3. Biomolekul

  • Sisaldab alati ssinikku (C)
  • Moodustub organismis
  • Sisaldab rakkudele kttesaadavat energiat.
  • Peamised biomolekulid: ssivesikud e sahhariidid, valgud, lipiidid, nukleiinhapped

4. Biomolekulide telliskivid e monomeerid Polmeerid Monomeer Nukleiinhapped Aromaatsed amiinid Lipiidid Gltserool, rasvhappejgid Polsahharidiid, nukleiinhapped Suhkrud (monosahhariidid) Valgud Aminohapped 5. Ssivesikud

  • On looduses enamlevinud orgaanilised hendid: taimedes 75..90%, loomorganismides kuni 2%, mikroorganismides 12..28%, seentes 3%.

6. SSIVESIKUDe SAHHARIIDID MONOSAHHARIIDID OLIGO- SAHHARIIDID POLSAHHARIIDID Riboos jadesoksriboos Glkoos ja fruktoos MALTOOS,SAHHAROOS LAKTOOS TRKLIS, GLKOGEEN, TSELLULOOS, KITIIN 7. Monosahhariidid

  • Vga aktiivsed, reaktsioonivimelised, esinevad tsklilisel kujul
  • Nided:
    • Glkoose viinamarjasuhkur
    • Fruktoos
    • Riboos ja desoksorboos

8. Oligosahhariidid

  • Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidijgist
  • Nided:
    • Sahharoos
    • Maltoos
    • Laktoos

9. Polsahhariidid

  • Monosahhariidjgid on seotud glkosiidsidemetega pikkadeks ahelateks.
  • Nided:
    • Trklis
    • Glkogeen
    • Tselluloos
    • Kitiin
    • Inuliin

10. Ssivesikute funktsioonid

  • Energeetiline 1 g = 17,6 kJ
  • Struktuurne kitiin, tselluloos taimerakukestades
  • Ligimeelitav istaimede nektaar
  • Varuaine taimedes trklis ja inuliin, seentes ja loomades glkogeen
  • Kaitsefunktsioon taimede rakutstoplasma suhkrustamine
  • Toitefunktsioon - piimasuhkus
  • Biosnteetiline lhteaineks teiste hendite snteesiks; fotosntees
  • Bioregulatoorne ssivesikud on hormoonide koostises

11. LIPIIDID

  • on hdrofoobsed ained, mis ei lahustu vees, organilistes lahustites.
  • on alkoholi ja rasvhapete estrid:
  • Lipiid = alkohol + rasvhappejgid

12. Lipiidide liigitus Lipiidid Lihtlipiidid Liitlipiidid Steroidid glkolipiidid fosfolipiidid Vahad Taimsed Loomsed Neutraalrasvad rasvad lid 13. Neutraalrasvad = gltserool + rasvhappejgid

  • Loomsed tahked rasvad - kllastunud rasvhapetes esinevate ssiniku aatomite vahel on ksiksidemed
  • Taimsed lid (seemnetes) kllastunud rasvhapetes esinevate ssinike aatomite vahel kaksiksidemed

14. Vahad = pikaahelaline hehdrokslne alkohol + rasvhappejgid

  • Taimsed vahad tidavad kaitsefunktsiooni
  • Loomne vaha niteks mesilastel, millest nemad valmistavad oma krjed

15. Liitlipiidid

  • Fosfolipiidid = gltserool + rasvhappejk + fosforhappejk
  • Glkolipiidid = gltserool + rasvhappejk + glkoosijk

16. Steroidid

  • Steroidid on vees lahustumatud tsklilised hendid, mis esinevad loomakudedes
  • Neerupealiste hormoonid, testosteroon ja strogeen
  • D-vitamiin moodustub nahas ultraviolettkiirguse toimel

17. Steroid - kolesterool

  • Kuulub loomsete biomembraanide koostisesse
  • Kolesteroolist snteesitakse sapphappeid, suguhormoone ja D-vitamiini eelhendid.
  • Ebaigel toitumisel ladestub kolesterool arterite seintele ja soodustab ateroskleroosi

18. Lipiidide funktsioonid

  • Energeetiline 1 g = 38,9 kJ
  • Ehituslik biomembraanid
  • Varuaine
  • Kaitsefunktsioon temp. ja mehh. mju
  • Bioregulatoorne - ainevahetus
  • Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele (K, A, D, E, Q)
  • Ainevahetuslik metaboolne vesi (1 kg rasva = 1,1 kg vett)

19. Valgud ehk proteiinid

  • On polpeptiidid, mis koosnevad aminohappejkidest
  • On amfoteersed hendid sest sisaldavad NH2 (aminorhma) ja COOH (karbokslrhma)
  • Radikaal R on igal amonohappel erinev
  • Aminohappejkide vahel on peptiidsidemed

20. Aminohapped

  • Valkude koostises vib esineda 20 erinevat aminohapet nende jrjestuse ja hulgast sltuvad valgu omadused

Inimese aminohapped20 tk Asendamatuid 8 tk - saame ainult toidust Osaliselt asendamatuid 3 tk - snteesime ebapiisavalt Asendatavaid 9 tk - ise snteesime 21. Lihtvalgud vs Liitvalgud

  • Ainult aminohappejgid
  • Fibrillaarsed (kluste, khredde, juuste, knte, karvade, verehbimis- ja lihasts osalevad valgud)
  • Globulaarsed (ensmid, antikehad, histoonid ja munaalbumiin)
  • Ka teised orgaanilised ained
  • Valk + nukleiinhappega = nukleoproteiid (kromosoomid)
  • Valk + lipiid = lipoproteiin (rakumembraanis)
  • Valk + oligosahhariid = glkoproteiin (membraanis)

22. Valkude struktuurid

  • Primaarne - insuliin
  • Sekundaarne (vesiniksidemed) juuksed, kned, mblikuniit
  • Tertsiaarne ( hdrofoobsed, ioonsidemed) globiliinid, fibrinogeen
  • Kvaternaarne- hemoglobiin

23. Denaturatsioon vs renaturatsioon

  • Temperatuur, mehaanilised tegurid, happed, raskmetallid, ioniseeriv ja UV-kiirgus
  • Valgu lagundamine aminohapeteks ensmide abil = valgu hdrols

D E N A T U R A T I O O N R E N A T U R A T S I O O N 24. Valkude funktsioonid

  • Energeetiline 1 g = 17,6 kJ
  • Ensmaatiline kik ensmid on valgud
  • Geeniregulatoorne histoonid kromosoomides
  • Bioregulatoorne mned hormoonid (nt insuliin)
  • Transport hemoglobiin, membraanivalgud
  • Struktuurne kned, karvad, viiruste kapslid
  • Kaitse antikehad, verehbimisvalgud
  • Kontraktsiooni lihaskoe valgud, mitoosi kviniidid
  • Retseptoorne: membraani pinnaretseptorid, silma retseptorvalk rodopsiin
  • Varuaine - munavalge

25. NUKLEIINHAPPED

  • Nukleiinhape on orgaaniline krgpolmeer, mis kannab prikku informatsiooni.
  • DNA desoksribonukleiinhape asub prstuumsetel rakutuumas ja kannab endas geneetilist informatsiooni
  • RNA ribnukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta.

26. Nukleiinhapped on biopolmeerid

  • Monomeeriks on nukleotiid, mis koosneb ssivesikust, fosfaatrhmast ja lmmastikalusest

27. heahelaline nukleotiide jada Primaarstruktuur Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Tstidiinfosfaat (C) Uridiinfosfaat (U) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Tstidiinfosfaat (C) Tmidiinfosfaat (T) Nukleotiidid Adeniin, guaniin, tstosiin, uratsiil Adeniin, guaniin, tstosiin, tmiin Lmmastikalused Vastavalt komplimentaarsusele vesiniksidemed:A=U, C = G Biheeliks Vastavalt komplimentaarsusele vesiniksidemed:A=T, C = G sekundaarstruktuur riboos desoksriboos Ssivesik ribonukleotiid desoksribonukleotiid Monomeer RNA DNA 28. Osaleb geneetilise inforealiseerimises : mRNA tRNA rRNA On kromosoomide koostisosa Priiku infosilitamineja lekandmine ttarrakkudesse raku jagunemisel Funktsioonid RNA on histoonide abil kokku pakitud (ribosoomis) DNA on histoonide abil kokku pakitud (kromosoomides) tertsiaarstruktuur 29.

  • RNA esineb kolme erivormina:
    • mRNA (5%) info -RNA ,DNA info transportimine tuumast ribosoomidesse.
    • tRNA (15%) - transpordi RNA ;Aminohapete transport ribosoomidesse.
    • rRNA (80%) - ribosoomi RNA ;R i bosoomi koostises aitab kaasa valgusnteesile.
  • Kui meil on teada he RNA ahela nukleodiidne jrjestus saame leida teise komplementaarse ahela:
  • RNA ahel 1: A U C C G A A U A U C G
  • RNA ahel 2: U A G G C U U A U A G C

30.

  • Protsessi teostab DNA-polmeraas
  • Kui meil on teada he DNA ahela nukleotiidne jrjestus saame leida teise komplementaarse ahela jrjestuse:
  • DNA ahel 1: A T C C G T A A T C C G C T A
  • DNA ahel 2: T A G G C A T T A G G C G A T
  • http :// www.youtube.com /watch?v=bee6PWUgPo8&feature=endscreen&NR=1

Replikatsioon on DNA kahekordistamine 31. Transkriptsioon ja translatsioon Transkriptsioon, translatsioon ja valgu snteeshttp :// www.youtube.com /watch?v=6dMlde9akBk&feature=player_embedded 32.

  • 27. jaanuar - praktiline t
  • 3. veebruaril on kontrollt: Organismi keemiline koostis, peamised anioonid ja katioonid, vesi, biomolekulid (ehitus ja funktsioonid)